Kõnelused jõudnud raskesse järku

Sirje Rank 06. november 2001, 00:00

Optimismi varjutab asjaolu, et liitumiskõnelused kandidaatriikidega on jõudnud raskete peatükkideni ajal, mil majanduslangus piirab Euroopa Liidu rahalisi võimalusi ning sõda terrorismiga lisab poliitilist pinget.

Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ei näe muretsemiseks põhjust, ehkki Eestile spetsiifiliste probleemide kõrval takistab mitmel alal edasiliikumist Euroopa Liidu ühise seisukoha puudumine.

Suletud peatükkide arvu poolest on Eesti langenud liidrikohalt esimeses ringis kõnelusi alustanud riikidest eelviimaseks, edestades Poolat. Otse Eesti kannul on hiljem alustanud Läti ja Leedu.

Belgia eesistumisajal on Eestil läbirääkimisel käsil konkurentsi, transpordi, energeetika, maksustamise, tolliliidu, justiits- ja siseküsimuste ning põllumajanduse valdkond.

Eestile üks lihtsamaid peatükke on konkurents ? ELi nõuete kohane seadus jõustus 1. oktoobril. Peatüki sulgemine tähendaks, et liikmesmaad tunnistavad Eesti konkurentsipoliitika ja riigiabi rahuldavaks, kaotades nii võimaluse kaitsta oma turgu näiteks dumpinguvastaste meetmetega.

Transpordis takistab edasiliikumist ELi ühisseisukoha puudumine ? osa riike eesotsas Saksamaa ja Austriaga soovivad ida-eurooplaste pääsu ELi kabotaa?ivedude (sisemereveod) turule piirata kuni seitse aastat.

Financial Times kirjutas hiljuti, et Brüssel võib välja pakkuda 3-4 aastase üleminekuperioodi, mis aga tähendaks lisaks tööjõu vaba liikumise piiramisele veel üht bloki põhiõiguse rikkumist.

Ka maksustamise peatükk seisab. Brüssel pole midagi otsustanud Eesti taotletud erandite osas, mille hulgas on üleminekuaeg soojusenergia käibemaksumäärale ning tax-free-kaubanduse pikendamine, millele Eesti taotleb 6,5aastast üleminekuaega. Küll aga soovitab Euroopa Komisjon kandidaatriikidele järeleandmisi teha tubakaaktsiisi osas, kartes sigaretipaki järsust hinnatõusust Euroopa Liidu vastaste meeleolude kasvu.

Energeetikas taotleb Eesti erandit strateegilise kütusevaru osas ning lahtine on põlevkivi temaatika. Tollikoostöös on Brüsseli põhimure Eesti haldussuutlikkus. Justiits- ja siseküsimustes on Brüsselil USA vastu korraldatud terrorirünnakute järel hulk lisaküsimusi piirikontrolli ja turvalisuse küsimustes. Põllumajanduses tulevad tundlikumad teemad ? kvoodid, otsetoetused ? arutusele kevadel.

Eestil on lahti ka tööjõu vaba liikumise peatükk, mille näiteks Läti on sulgenud. Siin üritab Eesti sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid riikidega, kes ei ole nii jäigalt tööturu avamise vastu kui Saksamaa, Austria või Soome.

Göteborgi tippkohtumise ajakava järgi peaksid kõnelused kandidaatriikidega lõppema 2002. aasta lõpul, kui eesistujariigiks on Taani. Samas on 11. septembri terrorirünnak USA vastu ning Euroopa majandusolukorra halvenemine põhjustanud kahtlusi prioriteetide püsimises. Lõpuspurt kõige raskemate otsustega, mis puudutavad raha (põllumajandus, regionaalabi, eelarve) on jäänud pingelisse aega.

Muret teeb Poola, milleta on laienemist raske ette kujutada, kuid mille finantsprobleemid, takerdunud reformid ning süvenev euroskepsis koos jäigemate nõudmistega liitumiskõnelustel võib protsessi pidurdada.

Detsembris Belgias Laekenis toimuval tippkohtumisel teeb EL vahekokkuvõtte kandidaatriikide edusammudest. Eelhinne selgub 13. novembril, mil Euroopa Komisjon avaldab 13 kandidaatmaa kohta iga-aastase nn progressiraporti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing