Jaapani stsenaarium Ameerikas?

Aivo Kangus 07. november 2001, 00:00

Olukord maailma majanduses paistab kinnitavat Ühispanga analüütikute varasemat nägemust, mille kohaselt majandussurutis kestab veel vähemalt järgmise aasta.

Samas tuleb arvestada Ühendriikides rakendatava mõjuvõimsa propagandaga, mis lühiajaliselt võib tarbijaid ja investoreid viia ebaratsionaalse käitumiseni.

Sellel aastal alanud Föderaalreservi intressilangetamised on viinud USA baasintressid 2,5 protsendile. On suhteliselt raske anda hinnangut Föderaalreservi intressipoliitika edukusele, sest me ei tea, milliseks oleks kujunenud majandusolukord teistsuguse intressipoliitika tulemusel.

Samas oleme tõsiasja ees, et paljud majanduse fundamentaalnäitajad on jätkuvalt halvenemas, vaatamata intressitasemete lähenemisele mitmekümne aasta madalamatele tasemetele.

Praeguses olukorras eksisteerib risk, et Föderaalreserv on pärast veel mõnda intressilangetamist sunnitud järgima Jaapani nullintressi poliitikat, st põhirõhk kandub rahapoliitikalt erinevatele seaduste muudatustele ning abipakettidele ehk fiskaalpoliitikale.

Juulis-augustis realiseerunud maksutagastustele on viimase kuu jooksul tulnud lisa mitmete ebatraditsiooniliste abipakettide näol.

Kuigi Jaapanis olid kriisi tekkimise ja praeguseni püsimise põhjused mõnevõrra erinevad, saame leida ka palju ühiseid jooni olukorraga USAs.

Kohe alguses tuleb rõhutada, et majandussurutise võimalik kujunemine on pikaajaline protsess. Seega ei saa toodud teesid veel avaldamata numbrite näol anda väga kiiret hinnangut, kuna muutused toimuvad aeglaselt ning nende teadvustumine tänu positiivsetele fiskaalpoliitilistele meetmetele võtab samuti aega.

Firmade kahanenud investeerimisaktiivsus, ajaloo kõrgtasemetel olev ligi 5 triljoni dollari suurune võlakoorem ning järjest allapoole vaadatavad kasumiprognoosid ei näita kuskilt paranemise märke.

Ometi ei väsita propageerimast peatselt toimuvat taastumist, kuigi argumente selleks paistab nappivat.

Majanduskasvu põhiline mootor ? eratarbimine ? saab otsustavaks surutise pikkuse ja iseloomu kujunemisel. Eratarbimise kasvu tulevikus võib mõõta tarbijausaldusega, mille kujunemisel võib välja tuua järgmised olulised teemad: 1) intressipoliitika mõju tarbijale kaubaturu kaudu, 2) investeeringute väärtuse vähenemisest tingitud üldine ebakindluse kasv, 3) sõjalise aktsiooni venimine ning võimalik laienemine.

Intresside langus on siiani hoidnud tugevana/stabiilsena uute eluasemete alustamise ning kinnisvara turu tervikuna. Kinnisvara hinnad on püsinud erinevatel hinnangutel pool aastat stabiilsed ning nende odavnemise korral ei oleks praeguste intressitasemete langetamisest enam suurt abi, sest hinnalanguse põhjused võivad olla märksa mõjuvamad. Kuigi uute eluasemete müük on siiani vastanud enam-vähem ootustele, langes kasutatud eluasemete müük septembris 8,5, mis oli ootustest üle 5 korra halvem näitaja.

Jaemüügi statistikast paistab silma järsk kasvu vähenemine. Erandiks on viimase kuu tugev automüük, mis põhineb kuni 4aastasel intressita liisingul (millele järgnevad firmade kasumiaruanded stiilis ?Kuludeeelne kasum oli ootuspärane, kuid kulud, seekord 11. septembri tõttu suuremad, muutsid tulemuse ootuspärasest halvemaks?). Esialgu ajutise abinõuna näiv samm võib pikemaajaliselt muuta tarbijate suhtumist. Samuti võib intressivaba liising põhjustada kohe müügikasvu, kuid sellele järgneda võiv langus tuleb vastavalt suurem.

Mingil määral on USA majanduses märke Jaapani deflatsioonilisele majandusele iseloomulikust suhtumisest. Jaapanis on levinud arusaam, mille järgi aasta pärast ostes on kaup odavam kui täna.

Eraisikute finantsvarade/pensionisäästude vähenemisest tuleneb tarbimisharjumuste muutumine konservatiivsemaks. Sellel on vähemalt sama suur mõju kui viimasel ajal suurenenud tööpuuduse tõttu vähenenud tarbimisel. Tõsi, siiani pole ?rikkuse efekti? äralangemisest tingitud tarbimise vähenemine väga olulist statistilist kinnitust leidnud, kuid võimalik on, et see mõju saabub teatud viitajaga. Vaatamata praegustele optimistlike avaldustele majanduskasvu (ning aktsiaturu) taastumisest jääb see tegur ka edaspidi inimeste käitumist mõjutama.

24. oktoobri Financial Times võrdles Iisraeli peaministrit ägestuva elevandiga Hiina portselanipoes, kes on mõistmas oma rolli tühisust maailmapoliitikas. Kuigi see tundub karm, kõlab see võrdlus teatavate teisendustega ka ameeriklaste kohta. Järjest laienev protestivaim tekitab esialgu fokuseeritud terroristide kõrvale järjest uusi ühiskonnakihte, kellega peetav võitlus kandubki tasapisi maailmavaadete konfliktiks (mida siiani raudse järjekindlusega on eitatud).

Selle kirjutise sisuks oli pakkuda pisut mõtlemisainet (vastandina väidetele lähituleviku olukorra prognoosimatusest) ning vastanduda viimase aasta jooksul levitatava loosungiga: poole aasta pärast toimub jõuline taastumine. Mina näeksin praeguseks taastunud V-kujulise majandustsükli ootuse asemel ees ootavat pigem mitmeaastast vinduvat majandusseisakut, mis sisaldab endas ka mitut kvartalit majanduslangust. Seda eelkõige USAs, kuid selle edasikandumine globaalsele tasandile on tõenäoliselt vältimatu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing