Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Standardi disainerid kloonisid diivani Ulrika?

07. november 2001, 00:00

Kõik kataloogid on diivaneid täis. Telli endale meeldima hakanud pikutamise vahend koju, ja kui see tundub väga õnnestunud olevat, hakka seda kas või ise tootma. Odavamalt, kuna lahendust pole tarvis enam välja töötada. Mõõdud võtad otse natuurist. Nii lihtne ongi? Eestis igatahes süüdistavad kaks mööblitootjat ASi Standard mööbli disainilahenduste varguses.

Tööstusdisanilahendus kui intellektuaalne omand on samasugune omand nagu maja või auto, kuid kindluse mõttes tuleb see (enda nimele) registreerida. Siis ei saa mahaviksijad hiljem öelda, et terve kataloog on analoogseid asju täis, et autorlust pole võimalik tõestada.

Kloonimise eest kaitsmise vajadus käib ka üksikute disainilahenduste, kasulike mudelite, leiutiste jms kohta.

Diivan nimega Ulrika, millelt Standard väidetavalt ?nitti võttis, pole tõepoolest teab mis kosmosetehnika. Samas on patenteeritud pealtnäha palju lihtsamaid ja igapäevasemaid asju, nagu näiteks õmblusmasina nõel. Viimase puhul patenteeriti iseloomulik omadus: nõelasilm on tehtud nõela terava otsa lähedusse. Ka Eesti tootjad-disainerid peavad leidma oma tootest selle iseloomuliku joone või omaduse, mis eristab teda teistest ja väärib kaitse all jäädvustamist. Sellele kulutatud aeg ja raha ei ole sugugi maha visatud. Lõivud kõiguvad mõne tuhande krooni piires, samas maksab juba üks diivan mitmeid kordi rohkem.

Intellektuaalse omandi varguse tõestamine oleks Eestis pretsedent. Kui on võimalik kelmusega ärastada terve Toompeal asuv maja, siis kas mingi Ulrika-nimelise diivani väidetav järeletegemine on üldse väärt arutelu? Siiski on, kui me tahame oma õigusriigiga sammukese edasi astuda.

Suurtes ja rikastes riikides on sama asja teadliku viljelemise nimi tööstusspionaa?, ja selle taga liigub väga suur raha. Sest milleks kulutada metsikuid summasid millegi väljatöötamiseks, kui on võimalik terviklahendus niisama üle võtta?

Omaette probleem on konkurendi juurde läinud loomeinimesed. Kui idee-inimesel on spetsiifiline loominguline käekiri, siis võib see teistegi esemete puhul silma torgata, ilma et oleks tegemist plagiaadi või vargusega. Ja kas firmas välja töötatud terviklahendus kuulub disainerile endale või hoopiski firmale, kes maksis selle eest disainerile. Kuigi joonised, eskiisid, skitsid tuleb endisse töökohta jätta, saab mõtteid täis pea uude kohta kaasa võtta. Veelgi enam, kui töölepinguga pole autoriõigus tööandjale üle läinud, võibki disainer sama tootega konkurendi juurde minna.

Standardi mööbli arestimine tollis on loonud pretsedendi ka ses mõttes, kui lihtne on konkurendi kaup ekspordist maha võtta. Kui peaks selguma, et eksport peatati ilma õigusliku aluseta, on tegemist äärmiselt kahetsusväärse ja Eesti mainet rikkuva sammuga. Paljukest meil seda eksporti ikka on. Parim kaitse pole mitte rünnak, vaid ikkagi registreeritud kaubamärk, autoriõigus, disainilahendus, patent.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing