Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi ajab tööstust Eestisse

Tõnis Arnover 07. november 2001, 00:00

Töökohtade kadumine on Rootsis kujunenud tõsiseks probleemiks. Ainuüksi selle aasta kümne kuuga on antud seal 44 000 koondamishoiatust. Kõige valusamalt puudutab see tööstust, kust kaob tänavu 23 000 töökohta.

Ja kui Eestis mäletatakse Nõukogude-aegsete Võhma-laadsete monofunktsionaalsete asulate krahhi pärast põhiettevõtte pankrotti minekut, siis analoogseid asju sünnib praegu ka Rootsis. Kõige kujukamaks näiteks on Stockholmist edelasse jääv Katrineholmi väikelinn, kus paari kuu jooksul on teatanud niisugused suurettevõtted nagu Flextronics, Scania ja FCI Electronics oma tehase sulgemisest, mis on väikses kohas jätnud 1500 inimest korraga tööta ja tekitanud seal tõelise ?oki.

Kõik see on vallandanud Rootsis elava arutelu tööstuse tuleviku üle. Otsa tegi eelmisel nädalal lahti Rootsi tööturuameti (AMS) esimees Per Olof Edin, kes väitis, et Rootsi tööstuse tuleviku seisukohalt on hea ja paratamatu, kui väiksemat kvalifikatsiooni nõudvad ja töömahukad töökohad kolivad Eestisse jt madala palgakuludega riikidesse.

?Kui me tahame Rootsis edaspidi teenida head reaalpalka, siis tuleb meil tootmise struktuuri muuta nii, et kaupade valmistamise töötund oleks võimalikult kallis,? ütles Edin Dagens Industris.

AMSi juht tõdeb, et praeguses Rootsi tööstuse arengus ei ole ökonomistile midagi üllatuslikku. Põhiviga on hoopis selles, et ühiskond ei ole praegu toimuva suhtes valmis. Ta tõmbab paralleele 70. aastate Rootsi tekstiilitööstusega, mille kadumise vastu samuti algul igati sõditi ja mis nüüdseks on Rootsist sisuliselt välja kolinud.

?Oleme jõudnud globaalse turumajanduse arenguetappi, kus ei piisa, et töö on lihtsalt rentaabel, vaid see peab olema kõige rentaablim. Ja Rootsi ainsaks väljapääsuks on teha õigeaegne valik kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töö kasuks,? sõnas tööturuameti esimees.

Ka Rootsi majandusminister Björn Rosengren tunnistab, et Rootsi tööstuse edasise konkurentsivõime saavad tagada ainult kõrge kompetents, hea kvaliteet ning moodne tehnoloogia. Ta tunnistab valitsuse viga, et see on soosinud ja toetanud lihttootmist, mis on taganud hõredamalt asustatud piirkondades suure hõive. Kui välismaised omanikud ei pea niisugust toomist enam tasuvaks ja otsustavad tehase sulgeda, siis on sotsiaalne kriis käes, nagu nüüd Katrineholmis.

Rootsi näeb oma tulevikku eelkõige teabemahukas tööstuses, nagu telekommunikatsioon, infotehnoloogia, ravimitööstus, biotehnoloogia. Ja tema lähtepositsioon on tugev. Nagu näitas hiljutine Briti Financial Timesi tehtud arenenud riikide (OECD) uuring, jääb Rootsi teabemahuka tööstuse arendamisel alla ainult ?veitsile. Uuringus võrreldi 30 tööstusriigi tootearenduskulusid, patenditaotlusi, investeeringuid uude tehnoloogiasse jne.

Aga ikkagi ei anna see vastust, mis saab traditsioonilisest tööstusest ja kui palju sellest mujale kolib. Nii leiab 400 000 liikmega Rootsi metallitööliste ametiühingu üks liidreid Göran Johnsson, et Rootsi peaks tööstuse struktuuri muutumisele vaatamata igal juhul jätkama ka tavaliste tööstustoodete heal tasemel valmistamist.

Mõni nädal tagasi prognoosis Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktor Andres Viirg, et tuleval aastal peaksid Rootsi investeeringud Eesti tööstusesse kasvama. Kaubandus-tööstuskoja andmetel tuleb juba lähiajal Eestisse maad kuulama ligi 30 Rootsi autotööstusfirmat, mis uurivad siinseid koostöövõimalusi.

Iseasi, kas Eesti ettevõtted soovivad piirduda ainult lihtsamate töödega, nagu rootslased seda mõtlevad. Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi, et Rootsi kapitaliga Eesti ettevõtted ei tee sugugi ainult allhankeid, vaid tegelevad ka tootearendusega. Ta tõi näiteks Tartus asuva Tarkoni, aga samuti vähemtuntud Fors MW, kus Eesti insenerid ja töölised töötavad välja põllutöömasinaid, mida edukalt müüakse Rootsis. Või Tartu Võitu, kus kahe maa inseneride koostöös valmivad võimsad metsaveo järelhaagised. Mõlema ettevõtte koosseis on viimasel ajal tublisti kasvanud.

Kui vaadata Eesti oskustööliste potentsiaali, siis Tallinna Tööstushariduskeskuses õpib päevases osakonnas 1350 õpilast. Direktor Paul Alekand ütles, et võib käe südamele panna ja kinnitada, et kõigi selle aasta umbes 400 lõpetaja oskused vastavad tänapäeva nõuetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing