Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Greenspan kaotab mõjutamisvahendeid
Varem ei ole USA keskpank (Fed) ühe aasta jooksul baasintressi kümme korda langetanud. Tänavune aasta on olnud rekordiline ka intressikärbete ulatuse osas ? majanduse turgutamise eesmärgil on keskpank oma legendaarse juhi 75aastase Alan Greenspaniga eesotsas baasintressi langetanud 4,5 protsendipunkti võrra.
Baasintress on Ühendriikides 41 aasta madalaimal tasemel. Sellele vaatamata ei välistanud Greenspan ka edasipidist laenuraha odavdamist ning analüütikute keskmiste ootuste kohaselt on järgmise aasta veebruaris baasintress 1,5.
Credit Suisse First Bostoni USA majanduse direktor Paddy Jilker prognoosis Wall Street Journalile antud intervjuus koguni, et baasintress kukub aasta alguses 1-le. Seda lihtsalt ajaloole tuginedes. ?Veel kunagi ei ole juhtunud, et baasintressi langetamine lõpeks enne, kui tööpuuduse näitaja oma tõusu lõpetab,? lausus ta.
Viimase kolme kuuga on tööpuudus Ühendriikides kasvanud ligi protsendipunkti võrra 5,4 protsendini, ületades üle kümne aasta majanduslangusega vaevelnud Jaapani näitajat.
Kuigi Fedi eesmärk on majanduse turgutamine ja sügavast langusest päästmine, kõlab ühe teravamalt arvamusi, et keskpanga pidev intressilangetamine tekitab veendumuse, et riigi majandusega on kardetust oluliselt kehvemad lood ning intressikärbetega võtab keskpank endalt võimaluse edaspidi majandusprotsesse mõjutada.
Ühendriikide majandus liigub deflatsiooni (jaehindade langus) suunas, kus keskpanga võime majandust mõjutada on piiratud, sest rahapoliitika töötab kõige paremini juhul, kui intressimäärad saavad langeda inflatsioonist allapoole. Kui aga inflatsioon langeb allapoole nulli, on see võimatu.
?Fedi otsus kinnitab, et neil on majanduse tuleviku suhtes väga kehv nägemus,? lausus Bloombergile Morgan Stanley Dean Witteri valuutastrateeg Toru Umemoto.
MSNBC kirjutas, et iga nädalaga suureneb sarnasus USA ja juba üle kümne aasta majanduslanguses vaevleva Jaapani vahel. Kuigi USA kõrged ametnikud väidavad, et Jaapani vigadest on õpitud ning ka olukord on teine ja erinevalt Jaapanist on tegemist avatud ja paindliku majandusega, ei välista analüütikud sündmuste kordumist.
Kuigi maailma suurima majanduse aktsiaturud on oma hiilgeajast langenud enam kui 25, ei ole lõhkeda ähvardav mull veel kadunud.
Standard & Poor?s 500 indeks kaupleb tasemel, mis ületab kasumit 21?28 korda. Ajaloolisele P/E tasemele 15 jõudmiseks peaksid aktsiahinnad langema veel vähemalt 30.
Tiksuva pommina nimetatavad analüütikud ka Ühendriikide eratarbijate suurt laenukoormust.
Fedi hinnangute kohaselt tõusis laenumaksete suhe netosissetulekutesse tänavu esmakordselt pärast 1987. aastat üle 14 protsendi tasemele. Samal ajal tõusis eraisikute pankrottide arv rekordilise ligi 400 000ni.
See võib kokkuvõttes tähendada, et USAs võivad sarnaselt Jaapaniga raskustesse sattuda ka pangad.