Kutsekoolide erastamine leevendaks tööjõupuudust

08. november 2001, 00:00

Eesti suurim probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kutsehariduskoolid ei ole tasemel, ei arvesta tööjõuturu vajadusi, ei suuda pidevalt muutuva ettevõtluse vajadustega kaasas käia, koolitavad sisuliselt töötuid. Tuttav kurtmine, mille ettevõtjad aeg-ajalt ikka ja jälle kuuldavale lasevad. Ka seminaril ?Eesti ettevõtja Euroopa Liidu siseturul? nimetati ühe suurema probleemina, mis segab ELi siseturgu vallutamast, kvalifitseeritud tööjõu nappust.

Äripäev tuletab ettevõtjatele meelde kuldset reeglit ? keegi ei aita sind, kui sa ise ennast ei aita. Midagi pole teha, kvalifitseeritud tööjõudu tuleb endale koolitada eelkõige ettevõtetel endil. Üks lahendus on erastada kutsekoolid sama profiili ettevõtetele.

Riigi siunamine on üsna mugav, ent eriti kusagile ei vii. Samas ei saa öelda, et midagi tehtud pole. Haridusministeeriumi koduleheküljelt leiame ulatusliku haridusstrateegia ?Õpi-Eesti?, tehtud on haridussüsteemi olukorra SWOT-analüüs, riigi tellimusel on Kaubandus-Tööstuskoda vedanud töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist, aasta algul jõustus kutseseadus. Tööandjate Keskliidu kodulehelt saab lugeda, et töös on tööhõive tegevuskava rõhuasetusega inimressursi arendamisele. Millegagi kogu aeg tegeletakse, ent tulemusi pole näha. Ettevõtjate peamine mure on endiselt tööjõu nappus. Võib öelda, et paljud ettevõtted koolitavadki endale ise töötajaid ja paljud teevad kutseõppeasutustega koostööd. Ent nagu näha, sellest ei piisa.

Kutsekoolide erastamine vastava profiili ettevõtetele annaks koolitusele tugevama majandusliku aluse. Peale vajaliku tehnilise baasi tagamise jaksab erakutsekool tõenäoliselt maksta ka õpetajatele konkurentsivõimelisemat palka, mis omakorda võimaldab värvata kõrgema tasemega õpetajaid. Haridusministeeriumi analüüsi üks punkt nimetaski kutseõppeasutuste üheks nõrkuseks kvalifitseeritud ja erialase töökogemusega õpetajate puudust. Millist kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu me sellistest koolidest ootame, kui pole tasemel koolitajaidki! Kui ettevõtjad endale ise tööjõudu koolitavad, on nad huvitatud sellest, et õpetuse tase ka kõrge oleks. Koolitad sa ju iseendale töötajaid, kes hakkavad sinu ettevõttes andma kvaliteetset toodangut.

Koolide erastamine ettevõtteile aitab tagada ka koolituse piisava paindlikkuse ja võime kiiremini tööturu vajadustele reageerida. Ettevõtjad peaksid ju teadma, millist tööjõudu neil lähiajal vaja läheb. Nii on ehk välistatud olukord, mida nt kirjeldas mõni aeg tagasi rõivaliidu juht Maie Vader, et kutsekoolidest tuleb hulgakaupa konstruktoreid, aga ei ühtki õmblejat. Ehk siis koolid nagu koolitaks, aga mitte neid, keda vaja.

Lõpuks paraneks ka kutsehariduse maine. Ühiskonna negatiivsele hoiakule kutsehariduse suhtes viitab ka haridusministeerium. Kui aga tead, et saad kutsekoolist vajalikud teadmised ja oskused, ning sul on pärast lõpetamist ka töökoht, muutub ka suhtumine kutseharidusse positiivsemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing