Ford Motor Co ? perefirma börsil

Tõnis Oja 09. november 2001, 00:00

Ameerika autotööstuskompanii Ford Motor Company rajas möödunud sajandi alguses Henry Ford. Oma esimese auto valmistas ta juba 1896. aastal. Esimene Fordi auto valmis Detroidi tehases 1903. aastal. Tõeliselt edukaks kujunes 1908. aastal tootma hakatud Mudel T. Nõudlus selle auto järele oli nii suur, et võimaldas Henry Fordil viia ellu oma ammuse unistuse ja hakata massiliselt tootma odavaid autosid.

Tänapäeval toodab ja müüb Ford umbes 7,5 miljonit sõidukit aastas. Kontserni toodangu hulgas on lisaks Fordi kaubamärgile veel Mazda, mille aktsiatest kuulub Fordile 34. Fordile kuulub ka terve rida kõrgklassi- ja luksusautode kaubamärke, nagu Jaguar, Lincoln, Land Rover ja Volvo. Lisaks autode tootmisele ja müümisele kuulub Fordile ka krediidiasutus Ford Credit ning maailma üks tuntumaid sõidukite rentijaid Herz.

Avalikuks ettevõtteks hakkas Ford poolenisti vastu tahtmist. Nimelt soovis Henry Ford kompaniid hoida perekonna valduses, aga samavõrra või isegi rohkem vihkas pereimpeeriumi looja riiki, makse ja panku. Selleks, et hoiduda pärandusmaksu maksmisest, lõi Ford vanas eas fondi ? Ford Foundationi ?, kuhu kandis üle suurema osa kompanii aktsiatest, millel ei olnud hääleõigust (eelisaktsiad). Perekonna valdusse jäi vaid 5 protsenti aktsiatest. Pärast Henry Fordi surma oli perekonnal hädasti vaja raha. Kolme tingimuse (kontrolli säilimine kompanii üle, raha saamine ja maksude optimeerimine) samaaegseks täitmiseks oli mõistlikem viis muuta Ford avalikuks ettevõtteks ja noteerida kompanii aktsiad New Yorgi börsil. Kui aktsiate esmane avalik emissioon (IPO) 1955. aasta novembris välja kuulutati, tekitas see ääretut huvi tavainimeste hulgas. Varem peeti aktsiate omamist ameeriklaste hulgas vaid väljavalitute eralõbuks (erand oli 1929. aasta börsikrahhi eelsed paar aastat). Tänu Fordi börsileminekule tekkisid Ameerikas esmakordselt väikeaktsionärid. Kompanii aktsiaid märkis 300 000 uut omanikku. Perekond Ford säästis 300 miljonit dollarit makse, säilitades samal ajal kontrolli kompanii üle.

Perekond Ford, kelle omanduses on umbes 40 kompanii aktsiatest, on väiksemate või suuremate vaheaegadega olnud ettevõtte eesotsas kogu selle peaaegu 100aastase ajaloo jooksul. Oktoobri lõpus sai pärast 20aastast vaheaega kompanii tegevjuhiks taas pereliige ? 44aastane William Clay Ford Jr, kes vahetas välja 1990. aastal Fordi tegevjuhiks saanud Jacques Nasseri. Enne seda juhtis kompaniid tema onu Henry Ford II, kes läks pensionile 1979. aastal. Pärast Henry seeniori juhtis Fordi tema poeg Edsel.

Huvitav on ka Fordi nõukogu koosseis. Lisaks kolmele perekonna esindajale kuulub sinna teiste hulgas ka USA eelmine rahandusminister, praegu maailma suurima finantskorporatsiooni Citigroup juhatusse kuuluv Robert Rubin ning Nokia tegevjuht Jorma Ollila.

Fordi on läbi aegade iseloomustanud tugev kaubamärk ning pikaajalised traditsioonid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:04
Otsi:

Ava täpsem otsing