Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mardilaat Helsingis
Juba mitu aastat järjest kogunevad eestimeelsed ja eestikeelsed kogu Soomest mardipäeva puhul novembrikuus Helsingisse, et pidada maha üks suur mardilaat.
Traditsiooni algatas Tuglase selts juba sügaval nõukogude ajal, kuid aastate jooksul mitmetes erinevates ruumides peetud laat on elanud edasi. Viimastel aastatel on see aga endale paiga leidnud Katajanokka linnosas, kesklinnas asuvas Wanha Satama nimelises kohas.
Laada tähtsaimaks sündmuseks on tavaliselt olnud suurem seminar, mille teema sellel aastal on ?Eesti ja meri ? keskkond, majandus ja kultuur?. Kell 12.30 avab seminari keskkonnaminister Heiki Kranich, seejärel esinevad mitmed uurijad. Meretemaatikat toetavad kaks suuremat fotonäitust.
Meri ei ole teemaks valitud kindlasti juhuslikult. Laada korraldaja Tuglase seltsi seinas on suvest mälestustahvel, mis teatab, et Lennart Meri töötas nendes ruumides välisministrina 1991. aasta augustikuus. Samuti on ekspresident mardilaadal jõuga abiks olnud.
Kohale tasub tulla peredega, sest lapsed on mardilaatadel alati teretulnud. Sellel aastal annab Kehra nukuteater kaks etendust ja lisaks näidatakse Riho Undi ?Kapsapea? filmide triloogiat.
Suurema osa laada kaubalettidest (on ju see siiski laada peategevus) on vallutanud eesti käsitöö ja raamatute müüjad. Viimasega tegelevad ennekõike mitmesugused seltsid.
Nagu üks korralik laat, võib ka Helsingi mardilaat venida järgmisele päevale, sest kui müüjad oma kraami kokku pakivad, siis pärast seda, kell seitse, algab suur pidu, seekord muusikaga Muhust.
Eesti õlle hind ei ole laadal tõenäoliselt kõrgem kui 100 krooni poole liitri eest. Nukuteatri ja õhtuse peo piletid maksavad 25 marka ehk ligikaudu 65 krooni, teised üritused on tasuta.
Autor: Tarmo Virki