Veekeetja on pliidist kiirem

Ameri Kodumasinad Tartu kaupluse juhataja Liina Sauk nendib, et kannu ostmisel vaadatakse küll ka selle välimust, kuid määravaks saab enamasti siiski hind. ?Kui veekeetjat vajatakse sageli kasutamiseks, tasuks eelistada pisut kallimaid mudeleid, sest need on töökindlamad.?

Lisaks kannu värvile, disainile ning hinnale tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka seadme detailidele, mis veekeetmise tublisti turvalisemaks ja mugavamaks teevad. Nii on oluline selgelt nähtav tuli, mis annab märku, kas kann on sisse lülitatud. Et näha, kui palju vett kannu valada, peaks veetaseme mõõtja olema väljaspool kannu või kui see asub seespool, olema loetav.

Tasub arvestada, kui suur kogus vett keeta. ?Kannu suurus peaks sõltuma pereliikmete arvust ? kui tee- või kohvivett vajab üks inimene, pole ju mõtet iga kord 1,8 või 2 liitrit vett keema ajada,? selgitab Sauk.

Kuni liitrise mahuga ja 1000W võimsusega elektrikann tasub muretseda siis, kui seda kasutatakse harva ja väikeste koguste keetmiseks. Koduse tihedama kasutamise korral tuleks valida umbes 1800W võimsusega veekeetja.

Küttekeha peab olema veega kaetud, tavaliselt pole võimalik keeta vähem kui klaasitäit vett. Eri mudelitel on minimaalne veekogus pisut erinev: 0,1 liitrit, 0,3 liitrit, 0,6 liitrit jne. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, küünib kahe liitrini.

Mugavam on kasutada alusega ehk juhtmeta elektrikannu, millel on alusplaat, kuhu kann vee kuumutamiseks pannakse.

Juhtmega kannu kasuks otsustanutel tasub arvestada pere väiksemate liikmetega. Lühema juhtmega veekeetjat ei saa lapsed nii kergesti maha tõmmata.

Veekeetjate kasutamist hõlbustab kolmeastmeline kaitsesüsteem. Esimene takistab veeta kannu sisselülitamist (pisut läheb kann küll kuumaks, kuid seejärel lülitab end välja). Teiseks on spetsiaalne andur, mis reageerib aurule ja lülitab kannu vee keema minnes välja. Samuti on oluline küttekehade automaatne ülekuumenemiskaitse ? kui keetja koormus on liiga suur, lülitub kütteseade välja.

Mitmetel kannudel pöördub nende ümberminekul tila üles, mistõttu vesi ei pääse kannust välja. Osal mudelitel on samaks otstarbeks tila ees klapp. Kallimatel mudelitel on tila otsas ka filtrid.

Valida saab nii kullatud, kroomitud, nikeldatud kui ka roostevaba küttekehaga veekeetjate vahel. Osal kannudel on sisseehitatud plaati meenutav küttekeha, kuid neil on pikem keetmisaeg ja suurem energiakulu. Sellised kannud on teistest kallimad, sest nende puhastamine on tunduvalt lihtsam.

Sageli kiputakse eelistama kullatud küttekehaga kanne, mis aga ei anna kannule mingit eelist.

Kullakiht küttekehal on õhuke ja kuna kuld on pehme materjal, siis kulub see kiiresti. Samuti rikub kullakihti katlakivi. Puhastamisel sööbib katlakivieemaldaja kergesti läbi õhukese kullakihi, paljastab kütteelemendi ning vette võib eralduda kahjulikke ühendeid.

Nikeldatud või kroomitud küttekehad eritavad vette niklit, kroomi, pliid ning kaadmiumi. Niklisisaldus on suurim pärast katlakivi eemaldamist ja väheneb keetmisel järk-järgult.

Roostevabast küttekehast eraldub niklit ja muid kahjulikke aineid suhteliselt vähe. Selline küttekeha on võimsam, kestab kauem ning on lihtsam hooldada ? katlakivi tuleb lahti ka äädikaga, erinevalt näiteks kullatud küttekehast, mille puhastamiseks soovitatakse sidrunhappe baasil valmistatud katlakivieemaldajaid.

Et veekeetja kauem vastu peaks, tuleb seda puhastada regulaarselt. Kui kann pole parajasti kasutuses, tasuks see alati tühjaks valada, sest ka seisev vesi tekitab küttekehale sadet.

Autor: Maio Vaniko