Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasulik Tallinnast lahkuda
Avise kaubamärki kandva Ideal OÜ tegevdirektor Mati Annus ütleb, et firma registreeriti Jõgevale eelmise aasta lõpus. ?Sel on mitu põhjust, aga rahaline pool on oluline,? sõnab Annus. Tema sõnul võidab firma tänu mootorsõidukimaksust pääsemisele ja madalamale riskipiirkonnale kohustuslikul liikluskindlustuspoliisil keskmiselt 250 krooni kuus auto kohta. Avisel on kokku 300 sõidukit, seega hakkab firma aastas kokku hoidma 900 000 krooni.
?Asja sisuline pool on, et suur osa meie autosid sõidab väljaspool Tallinna,? peab Annus põhjendamatuks Tallinnas kehtivate kallite tariifide tasumist. ?Meie hinnad on konkurentsivõimelisemad,? teatab ta. Annus lisab, et Jõgeva hindadest saavad kasu nii liisingufirma kui klient. ?Teine kord tuleb kõik 250 krooni ära maksta, vahel jääb ka meile midagi,? selgitab ta võidu jagamist firma ja kliendi vahel.
Ühisliisingu sajaprotsendiline tütarfirma Rentacar AS, mis kasutab Budgeti kaubamärki, on registreeritud Haapsalus. Firma juht Vallo Tonsiver leiab, et ehkki firma asukoht registreeriti ümber juba enne tema tööle asumist eelmise aasta juulis, on ilmselt tegu taotlusliku ettevõtmisega. ?Kui meie maksupoliitika on niimoodi seatud, siis miks mitte,? lausub ta. Erinevalt Avise juhist kinnitab Tonsiver, et neil sõlmitakse liikluskindlustuspoliise siiski ka sõiduki kasutaja ehk liisinguvõtja asukoha järgselt. Budgeti liisinguautodele kindlustusi sõlmiva maakleri sõnul arvestavad paljud kliendid välja soodsama variandi ning valivad selle.
?Mootorsõidukimaksu võidame igal juhul,? sõnab Tonsiver. Kokku on firmas üle 500 auto, neist 22 on rendiautod.
?Me oleme küll teadlikud sellisest maksude optimeerimise võimalusest, aga pole seni seda teed läinud,? ütleb Hansa Liising Eesti ASi (HLE) teenusliisingu müügijuht Risto Ojassaar. ?Kui vaadelda erinevust ühe auto puhul, siis summad ei tundugi nii suured. Autoparkide puhul aga, kus sõidukeid on sadades, tekib juba märgatav erinevus,? räägib ta. ?Meie lähtume seadustest ja teisalt klientide heaolust. Kui seadus ei keela sellist käitumist, siis klientide huvides peame kaaluma sarnase tegutsemise otstarbekust,? ütleb ta. Samas lisab Ojassaar, et firma asukoha muutmine konkurentsieelise saamiseks ei tundu olevat päris korrektne.
HLE vahendusel teenusliisingut pakkuva samuti Hansa Capitali tütarettevõtte Balti Autoliisingu autopargis on kokku veidi üle 2000 auto.
Eesti Liikluskindlustuse fondi peaaktuaar ja juhatuse liige Enno Lelumees möönab, et kahjuks ei suuda fond probleemi lahendamisega tegeleda. ?Me oleme sellest teadlikud, loomulikult ei ole see õige, kuid seadusandlikult meie käsi sinna ei ulatu,? räägib Lelumees.
Salva Kindlustuse kindlustusdirektor ja juhatuse liige Urmas Kivirüüt ütleb, et hinnanguliselt tekitavad firmad ja eraisikud aastas sarnase skeemiga kindlustusfirmadele kahju ligi 7 miljoni krooni ulatuses. ?See pole keelatud, aga ma nimetaks seda taunitavaks, tegu on moraalinormi rikkumisega,? sõnab ta. ?Nii kahju kui ka pole, me ei saa midagi selle vastu teha,? nendib Kivirüüt. ?Suurema karuteene teevad firmad näiteks Jõgevamaa tegelikele elanikele, sest liisingufirma autode tehtud kahjude tulemusel tõusevad piirkondlikud tariifid,? lisab Kivirüüt.
Teenusliisingu suurim erinevus tavalisest on see, et liisingufirma pakub kliendile abi ning soodustusi kõikvõimalike autoga seotud asjaajamistel. Sinna hulka kuuluvad ka liikluskindlustuste sõlmimine ning mootorsõidukimaksu tasumine.