Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

T?et?eenia pretsedent võitluses terrorismiga

12. november 2001, 00:00

Rünnakud New Yorgile ja Washingtonile tekitasid kõikjal hirmu ja kaastunnet ning lähendasid Venemaad ja USAd rohkem kui kunagi varem.

Kuna ameeriklased kogesid sellist tragöödiat oma pinnal esmakordselt, pole ime, et nad nõuavad kättemaksu. Nende õhujõud pommitavad Afganistanis oletatavaid terrorismibaase. Ent jääb selgusetuks, kes on põhivaenlane? On see Osama bin Laden? On need tema riigi sponsorid (kui neid on võimalik identifitseerida)? Kes? Kuni me ei ole sellele küsimusele täpselt vastanud, pole võimalik terrorismiohtu kõrvaldada.

Nähtamatu vaenlane pole oma alatut tööd lõpetanud. Ameerikas siberi katku levitamise taga võivad seista samad terroristlikud rühmitused, kes ründasid New Yorki ja Washingtoni. Me ei tea seda. Ei ole teada, kuidas neid terroriste neutraliseerida. Ei tea, kuidas takistada tuhandete uute vabatahtlike liitumist nende terroristlike organisatsioonidega. Sellise ebakindluse keskel on raske luua elujõulist poliitikat terrorismi elimineerimiseks.

Venemaa koges nähtamatu vaenlase rahvusvahelist terrorismi juba palju varem kui teised riigid ning otsis elujõulist vastust terve aastakümne. Koos N.Liidu lagunemisega puhkenud T?et?eenia vastuhakk, mida juhtis D?ohhar Dudajev, tundus algul kommunismi rõhumise all äganud rahva rahvusliku eneseteadvuse tärkamisena.

Aja möödudes levis vägivald väljapoole T?et?eeniat. Sai selgeks, et Venemaa seisab silmitsi rahvusvaheliste terroristidega, kelle ideed hakkasid segunema islamiäärmuslastest fundamentalistide fanaatiliste uskumustega. Need ideed võisid destabiliseerida kogu Põhja-Kaukaasiat ja levida Kesk-Aasia riikidesse, võimaldades Talibani-sarnase re?iimi tekkimist.

Venemaa vastas hädaohule sõjaliselt. Viis sõja-aastat T?et?eenias olid kulukad: varemeis linnad, tuhanded kaotatud inimelud ja tuhanded inimesed elamas haletsusväärset põgenikuelu. Venelased, kes jagunevad kahte leeri abi suhtes, mida president Putin pakkus USA-le terrorismivastases sõjas, võivad ainult mõistatada, kas T?et?eenias nähtud vägivalla ulatus loob pretsedendi Ameerika Afganistani-kampaaniale.

Lisaks Afganistanis peetava sõja ulatuse ja kestuse prognoosimisele vaatavad venelased ka sissepoole. Hakkab selgeks saama, et Ameerika hoiatustes Venemaale sõjatehnika müügi ja abi osutamise kohta ?kahtlastele riikidele? on tõetera sees.

Hirmus mõelda, mis juhtuks, kui tuumarelv satuks terroristide kätte. Võibolla on terroristide rünnakud Ameerikas lõpuks Venemaa poliitikud üles äratanud ning osutanud mõjule, mida avaldavad sõjatehnika eksport Iraani ja Venemaa poliitiline toetus Iraagile.

Kuigi Afganistanis võib korduda T?et?eenias toimepandud vägivald, on 11. septembri sündmused andnud Venemaale uue vaatenurga T?et?eenia küsimuse lahendamiseks. President Vladimir Putin esitas T?et?eenia ebaseaduslike relvastatud võitlejate juhtidele uue sobimusettepaneku ja tegi seda õige pea pärast Ameerika terrorirünnakuid. Kuna varem N.Liitu kuulunud Kesk-Aasia sõltumatute riikide juhid toetavad terrorismivastast koalitsiooni ning Venemaa koostööd USAga, on T?et?eenia võitlejaid lihtsam karantiinis hoida. Tunnistades oma võimalikku isolatsiooni ja kogu maailmas kahanenud poolehoidu, peavad mässajate juhid nüüd oma hoiakud ja seosed rahvusvahelise terrorismiga ümber hindama.

Seega ei pruugi president Putini algatus liiva joosta. Kuid t?et?eeni võitlejate valmisolek leppe saavutamiseks võib meile näidata, kui sügavalt neid kontrollib rahvusvahelise terrorismi nähtamatu vaenlane. Kui nad sobimusest keelduvad, näeme me kõik rahvusvahelise terrorismi lepitamatust.

Kui T?et?eenias peaks siiski jõutama kokkuleppele, on see eeskujuks moslemimaailma riikidele, kes soovivad ümber kujundada rahulikke suhteid Lääne moodsate tsivilisatsioonidega. See tähendaks islami ja Lääne vahelise kauakestnud vastuseisu lõpetamist läbirääkimiste teel. Siin võivad Kesk-Aasia riigid etendada ajaloolist rolli koostöö edendamisel moslemi riikidega, olles Ida ja Lääne vaheline sild võitluses terrorismiga ja tsivilisatsioonidevahelise konflikti ennetamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:04
Otsi:

Ava täpsem otsing