Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõrge koht edetabelis sunnib rohkem pingutama

Merike Ojasson 13. november 2001, 00:00

Rahandusminister Siim Kallas tunnistas, et see positsioon on kõhedakstekitavalt kõrge, neljandalt kohalt on kerge alla kukkuda. ?Esikümnes olek kindlustab selle, et meid märgatakse ja me paistame silma,? ütles Kallas.

Majandusminister Henrik Hololei teadis üllatuskohta möödunud nädala lõpul. ?Eelkõige näen positiivset mõju suuremate välisinvesteeringute tulekus, ekspordi suurenemises, turismivaldkonna edasiarenemises,? ütles minister. Hololei sõnul ei tasu üle tähtsustada Eesti miinustena nimetatud valitsuskulude suurust ja varimajanduse suurt osakaalu.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt oli seda meelt, et indeksi juures välja toodud Eesti positiivsed omadused kinnitavad senise majanduspoliitika õigsust. Välisinvesteeringute kasvu ja raha hinna kohta arvas Sutt, et eelkõige sõltub see Eesti enda käitumisest, oluline on, kuivõrd suudame jätkata konservatiivset majanduspoliitikat.

Heritage Foundationi majandusvabaduse analüüsi järgi on Eesti edusammud eriti märgatavad pangandus- ja telekomisektoris.

Konkurentsi avanemine telekomiturul võib Unineti juhtide hinnangul olla indeksi arvutamisel olulise tähtsusega. ?Kui Eesti alustas liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, oli seaduste nimekirjas, mis tuleks kindlasti üle vaadata, ka telekommunikatsiooniseadus. Viimase aasta arengut vaadates on Eesti võrreldes teiste riikidega muidugi väga kiiresti edasi arenenud, kuid see ei tähenda, et kõik on lõplikult korras,? arvas Unineti juhatuse esimees Markus Nisula.

Nisula sõnul huvitab välisinvestorit eelkõige stabiilsus, seda nii majanduselus kui ka seadusandluses.

Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen arvas, et kui Eestil on oluline oma majandusvabaduse indeksi neljandat kohta hoida, võiks riik loobuda ideest küsida raha kolmanda põlvkonna mobiililitsentside eest.

Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo sõnul tulevad välisinvestorid Eestisse senikaua, kuni see on neile rahaliselt kasulik. ?Meie tehas oleks ilma välisinvestorita ammu suletud, alates 1992. aastast on siia investeeritud 700?800 miljonit krooni. Kui aga Euroopa Liitu minekuga tõusevad näiteks saastetasud, maavarade hinnad ja inimeste palgad, ei usu, et investorid veel Eestisse tulevad,? rääkis Vainlo.

Välisinvesteeringute Agentuur on maailma majandusindeksit kui Eesti edukuse näitajat kasutanud välisinvestoritele suunatud presentatsioonides ja materjalides juba mitu aastat. Viimasel aja moeteemaks kujunenud Eesti riigi brändi loomisel ei osata majandusvabaduse indeksit veel kasutada.

?See on praegu hea näide ? meil on hea uudis, aga keegi teine peale meie ei tea seda. Täna puudub Eestis süsteem, kes peaks sellest välismaailma teavitama, mis mahtudes seda tehakse ning millise raha eest,? kommenteeris Eesti edunäitajat peaministri nõunik, projekti ?Eesti tuntuks!? üks eestvedajatest Tarmo Sumberg.

Sumbergi arvates peaks olema juba eelnevalt teada, kes uudist Eesti poolelt levitab, kes kommenteerib.

?Just positiivne uudis nõuab korralikku väljamängimist, ärakasutamist. Negatiivne info leitakse ka ilma meiepoolse pingutuseta üles,? usub Sumberg.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing