14. november 2001, 00:00

TARMO KRIIS
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja

Eestis maksustataks isikute tulusid tulu- ja sotsiaalmaksuga, mõlemad baseeruvad palgal või muul sissetulekul. Sotsiaalmaksu näol on tegemist tulumaksu eriliigiga, mille eesmärk on leida vahendeid sotsiaalsete kulutuste katteks. Sotsiaalmaks (33 palgast) on jaotatud ravikindlustus- (13) ja pensionikindlustusmaksuks (20).

Sotsiaalmaksu omapära on asjaolu, et selle maksmise eest vastutab tööandja (sotsiaalmaks ei kajastu inimese brutopalgas). Kuigi sotsiaalmaks on tööandjate makstav maks paljudes riikides, on mitmel pool hakatud läbi viima reforme, mille kohaselt on sotsiaalmaks käsitletav üksikisiku tulumaksuna (muudetud inimese palga osaks). See on vajalik, sest

  • sotsiaalmaksu on poliitiliselt väga raske tõsta, kuna väheneksid otseselt valijate tulud (poliitiliselt ebapopulaarne samm);
  • inimeste makstav sotsiaalmaks suurendaks ühiskondlikku huvi maksude otstarbeka kasutamise kontrollimiseks;
  • ettevõtted saavad paindlikumalt ohjata tööjõukulusid (st tööjõukulude suuruse otsustab ettevõtja, mitte poliitik).

Sotsiaalmaksu muutmine üksikisiku maksuks eeldab:

  • maksukoormusega kaasneva sissetulekute languse kompenseerimist ettevõtjate poolt palga tõstmisega 33 võrra;
  • üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimist ametiühingute ja tööandjate keskliidu vahel (palgatõus laieneb kõigile töötajatele, mitte ainult aü liikmetele);
  • maksuseaduste muutmist: tööandja muutub maksu maksjast maksu kinnipidajaks (sarnaselt tulumaksuga);
  • maksumäärade muutmist: tulumaksu suuruseks kujuneks ca 19 ja sotsiaalmaksu suuruseks ca 25 brutopalgast.

HARRI TALIGA
Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaal-sekretär

Sotsiaalmaks (ja sotsiaalkindlustuse rahastamine laiemalt) on n-ö tehniline küsimus ? sõltub kokkulepetest või traditsioonist. On riike, kus sotsiaalmaksu ei ole (sotsiaalkindlustust peetakse ülal teiste maksude arvelt), enamik maid aga kasutab sihtotstarbelisi sotsiaalkindlustuse makseid.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on seisukohal: kui sotsiaalkindlustust rahastatakse mitte riigi üldistest maksutuludest, vaid tööturu osapoolte ? tööandja ja töötaja ? maksetest, ei tohi töötaja panus moodustada rohkem kui 50 rahastamiskoormusest (ei arvestata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mille rahastamine on tööandja kohustus ? ainult tööandja saab vastutada töötingimuste eest).

Seni pole õnnestunud kuulda ühtki asjalikku põhjendust, miks peaks muutma kehtivat korda. Kui midagi kellegi jaoks ei muutu, pole mõtet suuri ümberkorraldusi üldse ette võtta, v.a juhul, kui püütakse jätta muljet aktiivsest tegevusest. On väidetud, et eesmärk on välistada olukord, kus tööandjad ei maksa palgalt sotsiaalmaksu ja riigil jääb raha saamata. Kui maksupetturist tööandja varastab tänase korra puhul meie kõigi tagant, siis mis on uue korra puhul see võluvahend, mis teeb paadunud sulist seaduskuuleka lambukese?

Üldiselt loetakse tööandjate ühendusi sotsiaalselt vastutustundlikumaks kui äriühinguid. See ettepanek sunnib selles kahtlema. Kas tõesti loodetakse, et õnne toob olukord, kus ettevõte ja tööandja ühiskonnale sentigi makse ei maksa? Tööandjate katset panna vaid töötajad võitlema maksukoormuse tõusu vastu peaksid ametiühingud ilmselt võtma komplimendina oma suutlikkusele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing