Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi Komisjonilt viimaseks aastaks karmimad suunised

Sirje Rank 14. november 2001, 00:00

Liitumiskalendrit vaadates peaksid kandidaatriigid valmis olema tuleva aasta lõpuks, mil Nice?i tippkohtumisel ning Rootsis Göteborgis kokku lepitud ajakava järgi peaksid kõnelused ?kõige paremini ette valmistatud? riikidega lõpule jõudma.

Samuti on komisjonil tänaseks rohkem ja täpsemat informatsiooni, mis võimaldab selgemalt osutada veel esinevatele puudustele. Nii selgitas raporti teistmoodi tooni välisministeerium ja sama kinnitas eile Euroopa Liidu laienemisvolinik Günter Verheugen.

Raporti keskne sõnum on see, et läbirääkimised mitmete kandidaatriikidega võivad lõppeda plaanipäraselt 2002. aasta lõpuks, seda tingimusel, et senine läbirääkimiste tempo püsib. Samas tulevad tuleval aastal läbirääkimiste lauale kõige keerulisemad peatükid, mis puudutavad raha ? põllumajandus, regionaalpoliitika ja eelarve.

?Eesti raport on hea raport,? kinnitas eile Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Eestis John Kjaer. ?Probleeme on vähem kui läinud aasta raportis.?

Eestile ?heidetakse ette? endiselt nõrka haldussuutlikkust. Haldussuutlikkus on vajalik nii ELi reeglite jõustamiseks kui rahaliste vahendite efektiivseks suunamiseks ning Euroopa Liidu tollipoliitika rakendamiseks.

Samuti pälvivad kriitikat kõrge tööpuudus ning suured käärid regioonide vahel.

Positiivse poole pealt tuuakse välja pensionireform, uus tolliseadustik, võlaõigusseadus, kohtusüsteemi arendamise ja tarbijakaitse alal tehtud edusammud. Sellega on ka suuremad augud seadustiku vallas täidetud. Samuti tuuakse välja edu vähemuste integreerimisel ning tugev majanduskasv.

Komisjoni eduraport on aruanne, mis näitab riikide liitumisküpsust. Samuti on see dokument, mida loetakse huviga ärimaailmas ? tegemist on sõltumatu hinnanguga välisinvestorite jaoks huvitavale ning arvestatava kasvupotentsiaaliga regioonile.

Konkreetseid liitujaid veel ei nimetata

Siiski ei nimeta komisjon veel konkreetseid riike, kellel on enim väljavaateid liitumiskõnelused 2002. aastal lõpetada. Seda teeb järgmine raport 2002. aasta sügisel. Nii rõhutatakse põhimõtet, et igat riiki hinnatakse tema enese edusammude alusel. Vahetult dokumendi avaldamise eel väitsid komisjoni ametnikud, et praeguse seisu järgi võiks aastaks 2004 blokiga liituda isegi kuni kümme riiki. Põhie?elonist jäävad maha vaid Rumeenia ja Bulgaaria.

?Raport peaks toestama usku, et laienemine tuleb, hoolimata viimasel ajal pressis ilmunud kriitilistest artiklitest Euroopa Liidu enese halva ettevalmistuse kohta,? kommenteeris Reutersile Barclaysi panga arenevate turgude analüütik Jake Moore.

Samuti lükkab komisjon tagasi kartused laienemise kõrge maksumuse osas, seda üldise majanduslanguse taustal, väites, et kuni kümne kandidaadi vastuvõtmiseks aastaks 2004 on eelarves vahendid olemas.

Raporti järgi on mitmed kandidaatriigid, sealhulgas Balti riigid ja T?ehhi maailma majanduskasvu aeglustumisele hästi vastu pannud. Vähem edukas on Poola ning seda peamiselt sisepoliitiliste vigade pärast.

13 kandidaatriigi keskmine SKT elaniku kohta on endiselt vaid 35 Euroopa Liidu keskmisest, püsides läinud aastaga võrreldes muutumatuna. Siiski hindab Euroopa Komisjon kõik kandidaadid peale Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi ?toimiva turumajandusega? riikideks, mis suudavad ELi siseturu konkurentsiga toime tulla.

Kui üldiselt on raporti hinnang liitumisettevalmistustele optimistlik, kritiseeritakse seal siiski teravalt mitmete kandidaatriikide suutmatust piirata korruptsiooni ja inimsmugeldamist, tagada seaduskaitse ning toimiv kohtusüsteem. Mitmel riigil on sarnaselt Eestiga probleeme haldussuutlikkuse ning vajalike institutsioonide ülesehitamisel.

Näiteks on liitumise eel põllumajanduse toetuseks eraldatud SAPARDi programmi jaoks kvalifitseerunud vaid Eesti ja Bulgaaria. Poola pole vajalike struktuuride rajamisega toime tulnud. Kui Poola ei suuda käsitseda isegi 60 miljoni euro suurust summat, kuidas hakatakse siis liitumise järel koordineerima miljardite eurode eest põllumajandustoetusi ja veelgi suuremaid summasid regionaalabiks, küsivad eksperdid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing