Parem juhtimiskvaliteet viib Eesti esikümnesse

14. november 2001, 00:00

Eesti osales tänavu esmakordselt kahes tunnustatud uuringus, mis järjestavad riike nende konkurentsivõime järgi. ?veitsi Rahvusvahelise Juhtimise  Instituudi uuringu järgi paikneb Eesti 49 uuritud riigi seas 22. kohal. Maailma Majandusfoorumi ja Harvardi Ülikooli poolt läbiviidud ?Maailma konkurentsivõime raportis? on Eesti jooksva konkurentsivõime indeksiga 27. ning konkurentsivõime kasvuindeksiga 29. kohal. Tulemus on igati hea: Eestil on õnnestunud ?veitsi instituudi uuringus edestada kõiki Kesk- ja Ida-Euroopa riike, ?Maailma konkurentsivõime raportis? on vaid Ungari meist koha võrra eespool. Samas on meie põhjanaaber Soome tunnistatud maailma kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks. Millal võib Eesti jõuda esimese kümne hulka?

Mõlemas uuringus on hinnatud nii era- kui avaliku sektori konkurentsivõimet. Eesti on saanud parimad hinnangud avatuse, investeeringute vabaduse, madala maksu- ja laenukoormuse ning riigi vähese äritegevusse sekkumise osas. Teisisõnu siis selles, milline on riigi poolt  loodud ärikliima. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet on hinnatud mõnevõrra madalamalt. Kahtlemata on aga just ettevõtluse konkurentsivõime riigi üldise konkurentsivõime jaoks määrava tähtsusega.

Eesti turu piiratud mahtu ning meie tulevast liitumist ELiga silmas pidades saavad konkurentsivõimelised olla vaid need ettevõtted, mis on konkurentsivõimelised ka rahvusvaheliselt, s.t suudavad oma kaupu või teenuseid eksportida ning EL siseturu Eestisse laienedes jääda ka koduturul püsima.

Euroopa majandust iseloomustab turu globaliseerumine ja kiire tehnoloogiline areng. ELi siseturul ootavad meid globaalne konkurents, üha nõudlikumaks muutuvad tarbijad, kiire ja pidev uuenemine, karmimaks muutuvad keskkonnanõuded ja samas suurem integratsioon ning sõltuvus. Kaovad tariifsed ja tehnilised tõkked kaubavahetusele, kaubad ja teenused ?vananevad? üha kiiremini. Sellistes konkurentsitingimustes peavad nii ettevõtjad kui riik suutma muutustega kaasas käia. Lisaks võimele muutuda on tarvis ka oskust pidevalt täiustuda. Nii väikestel riikidel kui ka ettevõtetel on siin oma eelised, väiksem inertsus ja suurem paindlikkus. Eelist tuleb aga osata ära kasutada.

Selles tulevad appi kaasaegsed juhtimismeetodid, eelkõige Business Excellency ehk täiuslikkusmudel. Mudel aitab juhtimist parandada ning pidevalt paremaks muutuda seeläbi, et edasi arendatakse äriplaani ja strateegiat ning viiakse need iga töötajani. Mudel aitab läbi viia enesehindamist, mille kaudu saab pildi firma tugevatest külgedest ja puudustest ning leida üles need valdkonnad, mida parandada. Business Excellency ühendab erinevad arengule suunatud projektid ja tegevused ja aitab tippjuhil keskenduda tulevikule ning haarata kõik töötajad kaasa organisatsiooni arengusse.

Eesti ettevõtete jaoks kaasaegsete kvaliteedijuhtimise meetodite tähtsustamiseks ning edukate uuendusmeelsete organisatsioonide tunnustamiseks annab majandusministeerium koostöös EAS Ekspordiagentuuri ning Eesti Kvaliteediühinguga välja  Eesti Kvaliteediauhinnad. 16. novembril, ülemaailmsel kvaliteedinädalal korraldataval kvaliteedikonverentsil saavad tunnustatud need 8 Eesti ettevõtet, kes projektis osalesid. Kuina tegu oli pilootprojektiga, ei otsitud ühte võitjat, vaid võitsid kõik osalenud ettevõtted. Lisaks ettevõtete endi poolt läbi viidud enesehindamisele viisid spetsiaalselt koolitatud hindajad läbi välishindamise ning kõik ettevõtted said ka põhjaliku tagasisideraporti, kus toodi ära nii organisatsiooni tugevad küljed kui ka parandamist vajavad valdkonnad.

Kuna Eesti Kvaliteediauhinna mudel põhineb Euroopa Kvaliteediauhinna mudelil, on tublimatel võimalus kandideerida Euroopa Kvaliteediauhinnale. 16. novembril kuulutab majandusminister Henrik Hololei välja ka konkursi Eesti Kvaliteediauhind 2002.

Järgmine samm rahvusliku kvaliteediedenduse vallas on mudeli juurutamine ka avalikus sektoris, milleks ettevalmistused on alanud. Võrdluseks võib näitena tuua Taani, kus näiteks kõik maksu- ja tolliametid kasutavad juhtimises täiuslikkusmudelit. Oluline pole siin mitte võit, vaid kasu, mida sihiteadlik töö juhtimise parendamises ettevõtjatele toob. Organisatsioonide arendamisest on kasu nii ettevõtetel endil kui riigil tervikuna, sest paraneb üldine konkurentsivõime.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing