Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigi konkurentsivõime

14. november 2001, 00:00

Maailma Majandusfoorum ja Harvardi Rahvusvahelise Arengu Keskus avaldasid 2001.a ülemaailmse konkurentsivõime aruande. Soome, USA ja Kanada tõusid 75 uuritud riigi hulgast esimesele kolmele kohale, Nicaragua, Nigeeria ja Zimbabwe jäid kolmele viimasele kohale. Minult kui selle iga-aastase uuringu kaasjuhatajalt küsitakse sageli, mida konkurentsivõime õieti tähendab. Kas riigid tõesti võistlevad majanduslikult nagu sõjaliselt?

Aruande koostamisel oleme me konkurentsivõime täpselt määratlenud ? konkurentsivõime on riigi võime saavutada pidevat majanduskasvu keskmise aja, s.o viie aasta jooksul. Me ei väida, et ühe riigi konkurentsivõimelisus tähendab teise riigi puudulikku konkurentsivõimet.

Parema poliitikaga võiksid kogu maailma maad saavutada samaaegselt suuremat kasvu. Isegi sel juhul tasuks riike reastada vastavalt nende võimele saavutada kasvu. Iga riik tahab teada, kas tema poliitika ja asutused võimaldavad saavutada ja säilitada samasugust majanduskasvu nagu teistel riikidel.

Mõned kasvuaspektid meenutavad kahe konkurendi vahelist võistlust, mille korral ühe riigi või piirkonna saavutused võivad olla teise riigi või piirkonna kulul. Riigid konkureerivad rahvusvaheliselt mobiilse kapitali pärast. Mida rohkem üks riik saab otseseid välisinvesteeringuid, seda vähem investeeringuid meelitab teine. Nii on see siis, kui riigid võistlevad konkreetse investeerimisprojekti pärast.

Tänavust edetabelit koostades selgitasime välja riigi konkurentsivõime (kasvuvõime) vastavalt kolmele põhikriteeriumile: tehnoloogia, riigiasutused ja makroökonoomiline stabiilsus. Iga kategooria jaoks loodi indeks ning arvutati nende keskmine, et leida üldine majanduskasvu konkurentsivõime indeks.

Tehnoloogia osutab riigi võimele ergutada uusi leiutisi ja võtta kasutusele teistes riikides leiutatud tehnoloogiaid. Mõned riigid, nagu USA, Jaapan, Korea, Iisrael ja Rootsi, investeerivad tugevalt uurimisse ja arendamisse ning saavutavad seepärast suure novaatorluse määra. Teised, nagu Argentiina ja Brasiilia, ei investeeri uurimisse ja arendamisse nii palju ning saavutavad vähe seoses uute toodete ja protsessidega. Novaatoritel on uuenduste tõttu suur majanduslik heaolu. Siin hõivasid kolm esikohta USA, Kanada ja Soome.

Riigiasutused viitavad valitsemise kvaliteedile. Kas korruptsioon on levinud? Kas kohtud on oma otsustes ausad ja erapooletud? Kas valitsusi saab nende kohustustes usaldada? Hästi toimivate riigiasutustega riigid saavutavad suuremat majanduskasvu kui vohava korruptsiooni ja äraostetavate kohtunikega riigid. Kõrgemad eetikanõuded parandavad majanduslikku sooritust. Selles suhtes on Põhja-Euroopa maailma esireas ? Soome, Island ja Taani hoiavad enda käes esimest kolme kohta. Neis riikides peetakse korruptsiooni peaaegu olematuks.

Makroökonoomiline stabiilsus selgitab inflatsiooni puudumist, eelarve tasakaalu, realistlikku vahetuskursi väärtust, äriettevõtete ja valitsuse võimet saada turulaenu ning suurt usku valitsuse finantskohustuste täitmisse.

Läinud aastakümne jooksul oleme õppinud, et isegi kui äriettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, võib makroökonoomiline kriis majanduskasvu rööpast välja viia, nagu juhtus 1990. aastate lõpul enamikus Aasia riikidest. Singapur, Iirimaa ja ?veits on makroökonoomilise stabiilsuse poolest kolm juhtivat riiki.

Konkurentsivõime uuringutes täheldasime, et maailma majanduse võib jagada riigiti kahte kategooriasse: novaatorid ja mittenovaatorid. Ainult ca 20 maailma riiki on uute leiutiste aktiivsed loojad. Pidev konkurentsivõime nõuab maailma jõukaimatelt riikidelt eeskujulikku tehnoloogia uuendamise süsteemi. Ülikoolid peavad olema laitmatud, valitsusel peaksid olema maailmaklassi laboratooriumid ning valitsus ja tööstus peaks uurimisse ja arendamisse heldelt investeerima. Nende näitajate tulevase kasvu määravaim tegur on õpilaste osakaal, kes astuvad pärast keskkooli lõpetamist kõrgkooli. Kanadas ja ÜSAs on see praegu 80 õpilastest.

Mittenovaatoritele jääb tehnoloogia oluliseks, kuid nendesse riikidesse veetakse suurem osa uuest tehnoloogiast väljastpoolt, mitte ei leiutata kohapeal. Mõned neist on head uue tehnoloogia importijad, teised mitte. Viimase kümne või rohkema aasta jooksul veeti suur osa tehnoloogiast sisse otseste välisinvesteeringute kujul.

Kui Ameerika ettevõtted investeerisid heldelt Mehhikosse ning Taivani ettevõtted Mandri-Hiinasse, võtsid nad endaga kaasa uusi tehnoloogiaid, mis suurendasid võõrustajariigi tootmise tõhusust. Seega tasus riikidel selliste välisinvestorite pärast tõsiselt võistelda.

Meie analüüsi tugev ja nõrk külg on keskendumine keskmisele ajavahemikule, mitte järgnevale ühele või kahele aastale. Meie edetabelit ei saa kasutada ühe majanduse lühiajaliste tsükliliste tingimuste hindamiseks, kuid see annab ülevaate põhiliste majanduste pikemaajalistest väljavaadetest.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing