Sotsiaalmaks olgu töötaja kohustus nagu tulumakski

14. november 2001, 00:00

Eesti Tööandjate Keskliit teeb ametiühingutele ja valitsusele ettepaneku muuta 33protsendiline sotsiaalmaks samasuguseks töötaja maksuks, nagu on seda praegu füüsilise isiku tulumaks. Töötaja brutopalk suureneks 33 protsendi võrra, kuid kõik maksud sellelt maksaks töötaja ise.

Äripäev toetab Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekut, kuna see raskendab sotsiaalmaksu tõstmist tulevikus. Mõõdukatest ametiühingutegelased, kes võitlevad küll töötaja õiguste eest, laoksid tööandjale hea meelega selga veelgi suurema maksukoorma. Näiteks füüsilise isiku tulumaksu määra langetamise eest.

Praegu ei tunne töötaja erilist huvi, kui suur on sotsiaalmaks, kuhu ja kellele see kantakse ja mis otstarbeks see läheb. Mis otseselt minu rahakotti või pangakontot ei puuduta, jätab mind külmaks. Ja see on halb.

Kui sotsiaalmaks oleks otsene töötaja maks, tõuseks kohe huvi selle maksu päritolu, õiguspärasuse, suuruse ja otstarbe vastu.

Praegu saaks sotsiaalmaksu tõusu kui ühe seadusandliku akti suhteliselt lihtsasti läbi suruda. Vastu oleksid üksnes erasektori tööandjad, keda on hinnanguliselt 20 000. Riiki ja omavalitsusi, kes on ka tööandjad, see ju ei puudutaks, kuna nende tulubaas maksudest koosnebki.

Kui sotsiaalmaksu maksaks töötaja samamoodi kui tulumaksu, oleksid sotsiaalmaksu tõstmise vastu eranditult kõik töötajad. Neid on täna 600 000 ringis, kaasa arvatud avaliku sektori töötajad.

Ehk vastupanu sotsiaalmaksu tõstmisele oleks 30 korda tugevam. Ühtlasi õnnestuks ametiühingud õige vankri ette rakendada.

Radikaalne variant oleks töötaja brutopalga tõstmine 33 protsendi võrra ja ühtlasi selle peo peale maksmine ehk siis tänapäeval töötaja pangakontole kandmine. Sotsiaalmaksu osa kannaks maksuametile töötaja kord kuus ise.

Reaalne variant peab silmas, et sotsiaalmaksu arvutab ja kannab üle ikkagi tööandja, täpselt nii nagu täna tulumaksu. Vahe seisneks selles, et maksukohustuslane on töötaja ise ja näiteks aasta lõpus teeks tasaarvelduse maksuametiga ka tema ise. Koostataks kas või tulumaksuga analoogiline sotsiaalmaksu deklaratsioon.

Kolmas, kompromissvariant, oleks sotsiaalmaksu 33 protsendist pensioni osa (20 protsendi) jätmine nii, nagu ta on. Seevastu 13 protsenti ravikindlustusmaksu oleks töötaja otsene maks või õigemini kohustus, mille ta saab peo peale ja peab selle eest sõlmima personaalse ravikindlustuslepingu. Igaüks vastavalt oma tervislikule seisundile ja enda valitud kindlustusseltsis. Tervem pääseks ehk odavamalt, haigemal tuleks seevastu kõik 13 protsenti loovutada. Analoogia on siin kohustusliku liikluskindlustusega.

Sotsiaalmaksu tõstmine tänasel kujul oleks äärmiselt negatiivne signaal Eesti ettevõtluskeskkonnale ja konkurentsivõimele, samas positiivne signaal ümbrikupalga maksjatele-saajatele. Seepärast tulebki toetada ettepanekuid, mis meie elu negatiivseid ilminguid takistavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing