Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ümbrikupalgad õitsevad

Katrin Kurss 14. november 2001, 00:00

Statistikaameti regulaarse varimajanduse uuringu andmetel moodustab varimajandus 10?12 SKTst, kuid majandustegevuse tulemi varjamiseks on rida muid meetodeid peale ümbrikupalga maksmise.

Statistikaameti makromajandusstatistika teenistuse juhataja Erika Sisask selgitab, et varimajanduse uuringu metoodika on keerukas.

Näiteks hotellinduses erinevad töötajate ametlikud ja tegelikud töötasud jootraha poolest, räägib Sisask. Metsatööstuses on ilmnenud, et eksport on statistika järgi suurem kui toodetavatest kogustest võiks järeldada. Kaubanduses on tegu käibe varjamisega, kütuse puhul kogustega vassimisega, ehitustegevuse mahtu saab paremini hinnata kõrvutades see ehitusmaterjalide tarbimisega jne.

Sisaski sõnul on varimajanduse osatähtsus üldiselt langenud alates 1997. aastast, mil see moodustas 14 SKTst.

Rahandusministeerium võtab oma analüüse tehes aluseks statistikaameti andmed. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik ütleb ettevõtjate jutule tuginedes, et ka ümbrikupalkade osakaal on aja jooksul vähenenud. Ümbrikupalka peaaegu ei esine riigiga tihedamalt seotud majandusharudes, nagu haridus ja tervishoid, nendib Säälik.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu on nõus, et aladel, kus sularaha liigub, on võimalus ümbrikupalka maksta suurem. Ta välistab võimaluse, et liitu kuuluvad suured firmad ümbrikupalka maksaksid, valdkonna kohta tervikuna pole infot ka tema.

?Hotellides on tuhat seaduslikku võimalust palgaraha kokku hoida,? räägib Visnapuu. Hotellindus ja toitlustus ei ole enam kõige halvemini tasustatud ala. Möödunud aastal tõusis keskmine palk valdkonnas 30?40. ?Mul on palutud seda hüpet varemgi seletada, aga mina ei oska küll muud arvata, kui et rohkem ettevõtteid on hakanud legaalselt maksma,? rääkis ta.

Ümbrikupalgad on levinud ka ehituses. Ehitusfirmasid on palju ja litsentsi on lihtne saada, sellest tulenevalt on turul tihe konkurents. Uus Ehituse RC juhatuse esimehe Rein Talviste hinnangul on ümbrikupalkade osa ehituses pigem suurenenud kui vähemaks jäänud. ?Lihtsam on nimetada neid, kes maksavad makse,? ütles Talviste.

Talviste hinnangul ei ole ümbrikupalgad levinud mitte ainult väikeste ehitusfirmade puhul. Ka suurema ehituse puhul on võimalik tekitada sularaha ja kasutada skeeme, millele maksuamet jälile ei saa.

Ümbrikupalkade üle tunnevad muret ka rõiva- ja tekstiilitootjad. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektori Maie Vaderi sõnul on üks põhjusi rõivatootmise tööjõumahukus ? kuna inimesi vajatakse palju, tuleb ka palju makse maksta. Väikestele ja alustavatele firmadele võib see ülejõukäivaks osutuda.

Sangari Valga Vabriku direktor Leho Haldna räägib, et ümbrikupalkade maksmine on avalik saladus, Tartust lõuna pool on see tavaline. ?Ise olen ruume rendile andes näinud toitlustusfirma äriplaani, mis oli nii üles ehitatud, et ametlikult makstakse ainult miinimumpalka,? toob Haldna näiteks.

Ümbrikupalkade maksmine on Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (ETTA) juhatuse esimehe Ain Tatteri väitel tõsiseks probleemiks. Möödunud aastal selgus ettevõtjate küsitlusest, et pea 70 tööandjaist deklareerib alampalga maksmist autojuhtidele. 1600kroonise alampalga maksmine rahvusvahelistel vedudel pole aga usutav.

Ettevõtte edaspidise konkurentsis püsimise huvides tundmatuks jääda soovinud veofirma omaniku hinnangul maksab ümbrikupalka üle 90 protsendi kahe-kolme autoga veofirma omanikest. ?Arvan, et enamik ümbrikupalga maksjatest seda ilmaasjata ei tee, kuigi huvi rohkem raha endale jätta on arvestatav mõjutaja,? lisas ta.

EAAK juhi Ain Tatteri sõnul jõuab nendeni enamik vihjeid liikmete kaudu. See aga ei aita ümbrikupalkasid avalikkuse ette tuua ega nende maksmist vähendada. ?Siin ma muidugi pean viskama väikese kriitika maksuametile, sest kui maksuamet deklareerib avalikult, et nende prioriteet on käibemaks ja ümbrikupalga puhul on vaja töötajate avaldusi, siis selline suhtumine pärsib seda võitlust kindlasti,? ütles Tatter.

Kevadel alustas EAAK suure kampaaniaga, kus ilmnes bussifirmas Taisto ümbrikupalkade maksmine. Senimaani uurib asja maksuamet ning peadirektor Aivar Sõerdi hinnangul saab kõige varem tulemustest rääkida veel selle aastanumbri sees. Suure tööpuudusega regioonides aga ei julge töötaja tööandjale vastu hakata. Lisaks töötavad paljud katseajaga, mis võimaldab tööandjal nad päevapealt lahti lasta. Ukse taga on pikk töösoovijate järjekord ning kui töötaja ei soostu ümbrikupalgaga, siis leiab tööandja alati põhjuse temast vabanemiseks. Samas ei lähe maksuamet enne kontrollima, kui on käes konkreetsed nimed.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi kinnitusel võtavad nad informatsiooniks kõik signaalid. ?Tatter ei orienteeru tegelikkuses ning mina küll ei julge väita, et me toime ei tule,? ütles Sõerd.

Kaubandussektoris pole Kaupmeeste Liidu juhatuse esimehe Peeter Raudseppa kinnitusel ümbrikupalkadest viimasel ajal enam juttu tehtud. ?90ndate alguses palju ausaid tegijaid polnud ja eks kõik alustasid kuidagimoodi. Praegu on küsimus selles, kui palju neid järgi on jäänud.? Tema sõnul nullivad väiksemad tegijad küll ümbrikupalkade maksmisega ausa konkurentsi. ?Suurtel ettevõttel on küll teatavad eelised, ta saab suuremates mahtudes ostes soodsamalt jne, kuid samas on tal ka suuremad investeerimiskohustused.

Ja kui siin kaasa tuntakse nendele väikekaupmeestele, siis mina ei oska küll nendele kaasa tunda.?

Turvateenuste pakkujate hulgas pole Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Veiko Jürissoni sõnul ümbrikupalkade teemat eriti puudutatud. ?Me võime mõne puhul küll oletada, kuidas sellised huvitavad keskmised palgad võivad olla ning siin peab midagi taga olema,? nentis Jürisson. ?Ligi 90 firmade puhul on üsna sarnased keskmised, sest turvatöötajate palgad on madalad ja see tõmbab ka administratsiooni palgad alla,? rääkis Jürisson. ?Iga mõne kuu tagant leiad mõne nime, kes on autodele on kleepinud, et tegeleb turvateenustega ning on teatud ni?i endale leidnud.?

Jürissoni sõnul on turvatehnika paigaldajate seas tööjõuhinnad enam vähem paigas ning ulatuvad üle 7000 krooni. Ümbrikupalkasid võidakse küll maksta kohalike tegijate seas, suurtes kontsernides on see välistatud.

Jürissoni sõnul püüavad nad iga uue turule tulijaga kontakti võtta ja neilt ka andmeid koguda oma iga-aastaseks turuülevaateks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing