Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alternatiiv Euroopa Liidule

Igor Gräzin 15. november 2001, 00:00

Kui me juhtisime avalikkuse tähelepanu asjaolule, et vajalik oleks enne Euroopa Liitu pea ees sisse kargamist siiski teada, mida see asutus endast kujutab, küsisid valitsejad kohe vastu ? aga milline oleks alternatiiv ELile? Mõistagi arvati, et alternatiivi pole. Veel enam, kõrgeimal tasemel püüti alternatiiviotsijaid naeruvääristada, panna isegi ühte punti Venemaaga kokkumängijatega.

11. septembri traagiliste sündmuste järel New Yorkis ja Washingtonis on arusaamad rahvusriigi julgeolekust ja rahvusvahelisest koostööst paljuski muutunud. Ka Euroopa on kaitsetu mis tahes mõjuvõimsa terrorirühmituse ees. Uues olukorras tundub EL veelgi väiksem ja võimetum, kui oli seni.

Isegi ambitsioonikad tulevikuplaanid ELi laienemiseks ei päästa enam. ELi rahvastik moodustab vaid kümnendiku Aasia elanikest. Euroopa julgeolek on täielikus sõltuvuses NATOst. Esimese kuue suurima majanduse hulka on jäänud tänaseks vaid kolm vana maailma riiki ? Euroopa majandus areneb aeglasemalt kui Ameerika ja Kagu-Aasia majandus. Nüüd on uute ideede ja alternatiivide otsimine mitte üksnes teadlaste, vaid ka poliitikute ja riigiametnike otsene kohus.

Akadeemia Nord uurimiskeskus Vaba Euroopa esitas hiljuti Londonis Brügge Grupi (esimees Margaret Thatcher) aastakonverentsil Londoni Ülikooli King?s Kolled?is idee Põhja-Atlandi Kaubandusassotsiatsiooni (NATA) moodustamiseks. Euroopa Vabakaubanduse Kokkuleppe (EFTA), Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Kokkuleppe (NAFTA) ja ELi liikmesriikide baasil moodustatav majandusühendus võiks tulevikus kujuneda Põhja-Atlandi Julgeoleku- ja Majandusalaks (NASEA) keskusega Londonis.

Heritage Fondi juhtivanalüütik John Hulsman esitas Globaalse Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (GFTA) moodustamise ettepaneku. Ühendusse saaksid vabatahtlikult astuda (välja astuda) kõik riigid, kus järgitakse nelja demokraatliku vabaturumajanduse põhimõtet: vabakaubandus, (legaalse) kapitali vaba liikumine, ettevõtlusvabadus ja eraomandi kaitse.

Heritage Fondi uuringute kohaselt vastaksid nimetatud kriteeriumidele kõige paremini. GFTA asutajaliikmeks võiks saada USA, Suurbritannia, Austraalia, T?iili, Taani, Eesti, Soome, Hongkong, Island, Iirimaa, Luxemburg, Uus-Meremaa ja Singapur. Majandusvabaduse poolest järgmise 24 riigi hulka kuuluks enamik ELi liikmesriike, ka T?ehhi, Poola ja Ungari.

GFTA idee võiks saada jätkuks NATAle. Sellest kujuneks nn edasijõudnute grupp Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. Brüsseli 17 tuhande pealist eurobürokraatiat hakkaks meie jaoks suuresti asendama Londonis või Genfis paiknev maksimaalselt tuhandest ametnikust koosnev sekretariaat. Tõsi, uus idee on toores ja selle ametlikku toetamist on vara loota, kuid loodetavasti võetakse idee päevakorda terrorismivastase sõja haripunkti möödumisel.

Nüüd oleks küll ülim aeg, et ELiga kiire liitumise pooldajad püüaksid lõpuks tõsiseltvõetavate uuringute alusel tõestada, mida Eesti sellest võidab. Meie oleme püüdnud selgitada, et Eesti-suguse üleminekumaa jaoks on ELiga kiire liitumine kahjulik. Palju kasulikum oleks säilitada suhted ELiga senisel tasemel (assotsiatsioonileping) ja mitte võtta endale täiendavaid kohustusi, mille täitmata jätmise eest ootavad meid sanktsioonid.

Eesti on maailmale tõestanud oma elujõudu ja näidanud, et Euroopa keskmisele tasemele vastava elatustaseme saavutamine on 30 aastaga reaalne, kui meil õnnestuks jätkata keskmisest kaks korda kõrgemat kasvutempot. Senine edu rajaneb paljuski tänu vabamajanduse põhimõtete rakendamisele. Miks peaksime selle edu nüüd maha mängima ja liituma majanduspiirkonnaga, mille iseloomulikud jooned on protektsionistlik kaubanduspoliitika, aeglane kasv, kõrgeimad toiduainete hinnad, majanduse ülereguleeritus, lokkav bürokraatia.

Mäletame, kui peaminister Mart Laar oli tulihingeline Margaret Thatcheri ideede toetaja ja Siim Kallas Milton Friedmani majandusteooria kummardaja. Kuid tundub, et Thatcheri ja Friedmani seisukohti ELi küsimuses Laar ja Kallas ei tunne või ei taha tunda. Miks peaks Eesti majandus laskma end käsist ja jalust siduda nüüd, kus iseseisvuse ja vabaduse maik on alles suhu saadud, ja miks peaksid tarbijad maksma ELi söögi eest kaks korda enam? Kolmikliidu europoliitika viib Eestit järjest suureneva tsentraliseerituse, väiksemate vabaduste ja kõrgemate hindade juurde.

Kolmikliidu eurofoobiat võib seletada ka oma suutmatuse tunnetamisega riiki valitseda. Sellele viitavad skandaalsed erastamised, valitsuse toetus monopolide võimutsemisele (Eesti Energia), naljanumbri stiilis haldusreform, politsei nõrgestamine, püssipaugutamine ja salapuskari reklaamimine on esimesed pähetulnud näited sellest, et Eestit omaenese valitsuse kätte jätta on riskantne. Näib, et praegused valitsejad toimivad põhimõttel: anname võimu kiirelt ja pea tingimusteta Brüsselile ära ja saame vastu kõrgepalgalised kohad Brüsseli võimukoridorides. Pärast meid tulgu või veeuputus, ja aeglaselt uppuv EL väldib mõneks ajaks uppumissurma.

Me ei taha, et Eestist saaks ELi teisejärguline ääreala, hall ja igav, vaene ja piiratud iseseisvusega Põhjamaa riik. Selle asemel võiks Eestist saada Põhja-Euroopa tiigrike, sädelev Põhjanael Soome naabruses, mis köidab positiivsete saavutustega maailma tähelepanu aastaid. Selleks on vaja tõsiselt mõelda alternatiivsete ideede ja ka valitsejate üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing