Eesti võib kriisist kasu lõigata

Katrin Rasmann 15. november 2001, 00:00

Tänavune suvi oli Tallinna hotellidele erakordselt hea, täituvus oli maksimaalse lähedal. Hotellides ööbinud turistide arv kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 15.

Saksamaalt, kus Eurovisiooni lauluvõistlus on väga populaarne, oli väga palju külastajaid ? võidust oli kasu juba sellel suvel. Soomest ja Rootsist pärit inimestest rääkimata. Paljud mõtlesid tuleval aastal taas tulla. Aga see oli enne 11. septembrit, mis muutus kõik.

Mis on muutunud hotellinduses? USA hotelle tabas katastroofiline klientide arvu langus, kuigi teenindus on hea ja kõik käib nagu kellavärk. Karm kulude kokkuhoid on võtmesõna. Kaua see kestab, on väga raske öelda. Kahju sündis Aasia hotelliomanikele. Osama bin Ladeni vägiteod ei jäta negatiivselt mõjutamata ka kodukanti. Euroopas said oma hoobi eelkõige suurlinnad. Külaturism pigem võidab. Väiksematel paikadel, millele varem turistide tähelepanu ei jätkunud, on avanenud võimalus inimeste puhkuseks säästetud kroone rahakukrutest välja meelitada.

Laiemas mõttes saabus hotelliäris tõsine tagasilöök ühes, kuid kõige magusamas kliendirühmas ? äriklientidelt. Kui puhketuristidega on enamasti nii, et ohuteguri tekkides jäetakse reis ära või valitakse teine sihtkoht. Oht möödas, taastub ka turistide voog. Turismipiirkond tervikuna normaalolude taastumisel oma populaarsust ei mineta.

Äriklientidega on lugu hoopis teine. Kui otsustatakse turvalisuse tagamise nimel kulusid kärpima hakata ning püütakse videokonverentside jt suhtlusvahendite abil välistada riske, hoida kokku aega ja raha, võib hiljem selgudagi, et ärireise saab asendada kaugside vahendite kasutamisega ? kulud on palju väiksemad ja ajavõit pealekauba. Just äriklientide arvu vähenemine on viimasel kuul toonud alla Tallinna hotellide keskmise hotellitoa hinna. Äriklient jätab hotellidesse enim raha. Ta ostab enam kallimaid teenuseid. Kuid äriklientide voog ei pruugi niipea taastuda. Isegi kui oht kaob.

Need, kes on turismireisi planeerinud, enamasti ka lähevad reisima. Aasia ei ole praegu kuigi populaarne. Ja siin on meil seoses käimasoleva sõjategevuse ja turvaliste reisisihtide ahenemisega kõva kasutegur sees. Üldine arvamus on, et põhjamaad on turvalised. Seetõttu võib mõni varem planeeritud sõit Londonisse või New Yorki asenduda vabalt Stockholmi, Helsingi või Tallinnaga. Tallinnaga veel eriti seetõttu, et hinna ja kvaliteedi suhe on meil ülemerenaabritest palju parem.

Kuluefektiivsus koos euroopaliku teenindustaseme säilimisega on eriti oluline konverentsiturismi puhul. Oluline on see, et Helsingi kesklinnast toob kopter Tallinnasse ainult 18 minutiga. Paljud Soome firmad on leidnud, et ühepäevase seminari, konverentsi või ajurünnaku tegemiseks võib julgelt Eestisse tulla. See perspektiiv muutub meile veel helgemaks, kui arvestame, et Põhjamaades on esindatud maailma mastaabis firmad. Peame nendeni viima sõnumi, et Eesti on mõnus koht, siia tasub tulla. Ainus põhjus, miks näiteks Tallinnale Helsingit eelistatakse, on, et turist ei tea, mis asi see Eesti on ja kus ta asub. Kui Eestit Euroopas ja maailmas laiemalt reklaamida, siis turvalisus on kindlasti üks argument. See argument müüb. Eriti praegu.

Olukord globaalsel hotelliturul on kiirelt muutumas ja paljud senised jõujooned ümberjagamisel. Kuidas olukorda enda kasuks pöörata? Esiteks peame tegema kõvasti tööd. Teiseks peame tööd tegema kõik koos ? hotellid, kogu turismisektor, keskvalitsus, omavalitsused ja eelkõige Tallinna linn Eesti väravana.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing