Iirimaa meelitab lihttöölisi

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 14. november 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iirimaa meelitab lihttöölisi
Personaliotsingufirma M-Partner kutsub Iirimaale kalatöötlejaid, klienditeenindajaid, ettekandjaid, toateenijaid, kokkasid jne. OÜ Koguva Koolitus kaudu on huvilistel võimalus minna Iirimaale tööle toiduainete pakkijaks.
M-Partneri juhatuse liikme Marko Udusaare sõnul on eriti suur huvi kalatöötlejate kohtade vastu, neid on firma vahendanud Iirimaale ka Leedust. ?Küllap on sellepärast huvi suur, et kalatööstused töötavad alavõimsusega ja tööjõudu on turul palju üle,? sõnab Udusaar. M-Partneri kaudu on Iirimaa kalatööstustesse tööle läinud umbes 150 inimest, kokku on firma selle aasta jooksul Rohelisele Saarele tööle vahendanud 300 inimest.
Udusaare sõnul saavad kalatöötlejad Iirimaal palka
13 000?18 000 krooni kuus, sõltuvalt näppude nobedusest. Eestis teenib sama töö eest 3?6 korda vähem. Töötajad katavad Iirimaal ise oma elamis- ja toidukulud, tööandja aga katab tööloaga seonduvad kulud. ?Midagi illegaalset siin küll pole, iirlastel on lihtsalt vajadus tuua väljastpoolt mustatöölisi sisse, sest nad ise ei taha sellist tööd teha,? lisab Udusaar.
ÄP toiduainetööstuse TOPi kolmanda koha ettevõttest, ASist Japs on Iirimaale paremat teenistust otsima läinud 14 töötajat. Üldse töötab firmas 80 töötajat ning 14 inimese lahkumine on seega firma jaoks suur asi. ?Läksid tavalised töölised, aga just kiiremad ja paremad,? räägib Japsi juht Arved Soovik. ?Kahju on, kui oled inimest koolitanud, ta on just saavutanud vajaliku töökiiruse ja siis läheb ta ära.?
Soovik ütleb, et ta ei tea täpselt, kui palju tema endised töötajad Iirimaal teenivad, kuid asi olevat tööloaga ja legaalne. ?Üks ütles mulle, et ta saab 25 000 krooni kätte, makse maksab 1000 krooni pealt,? sõnab Soovik. ?Kuuldavasti pidi järgmine grupp töölisi Iiri kalatööstustesse minema järgmise aasta märtsis.?
Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets imestab, et kutse tulla Iirimaale tööliseks vahendas kalatööstustele Kalaliit. Viru Kalatööstusest pole küll keegi Iirimaale tööle läinud, küll aga on inimesed Laanemetsa sõnul tööle läinud Saaremaale ja Hiiumaale. ?Kalatööstustel on pidev tööjõu nappuse mure, seda kurvem on, kui paremad töötajad ära välismaale tööle lähevad,? ütleb Laanemets. ?Ennem oli viinaviga rohkem meeste probleem, aga nüüd kipub see häda juba naistel ka olema.?
Viru hotelli personalidirektor Maret Kaldmaa ütleb, et Viru hotell pole küll otseselt Iirimaale ?putkamise? probleemiga kokku puutunud, kuid Hotellide ja Restoranide Liidus on olnud jutuks kutsekoolide õpilaste Iirimaale tööle minek. ?Koolid on kurtnud, et neil õpilased lähevad Iirimaale praktikale ja sinna nad ka jäävad,? sõnab Kaldmaa.
Marko Udusaar M-Partnerist kinnitab, et kooliõpilaste huvi Iirimaa vastu on tõesti suur, kuid pärast USA terrorirünnakut on Iirimaal turismimajanduses märgata tagasilööki, turiste ei käi enam nii palju ja sellest tulenevalt läheb vähem vaja ka nende teenindajaid.
Kui eelmisel aastal andis Iirimaa välismaalastele 42 000 tööluba ja riigi majandus kasvas 12 protsenti, siis tänavuse väiksema majanduskasvu taustal ennustatakse hoopis töötajate koondamisi. Iiri keskpank teatas sel nädalal, et 11. septembri terrorirünnak on veelgi kiirendanud Iiri aeglustunud majanduskasvu langust ning panga juhi Morris O?Connelli sõnul on riik majanduslanguse äärel.
Hetkel kuum