Agendi paine all ei tasu murduda

Liina Leiten 16. november 2001, 00:00

Kui sõlmida pensionikindlustusleping umbropsu ning paari aasta pärast avastada, et valitud toode või pakutud tingimused ei sobi, siis lepingu katkestamine on igal juhul kahjulik ? kätte saab ikka vähem raha, kui seltsile makstud on. ?Sestap peaks klient jälgima, kui palju on müügitegevuses agressiivsust ning kui palju näeb müüja vaeva parima pakkumise väljaotsimiseks,? soovitab Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp hoiduda agentide eest, kes pelgalt omale palka teenivad.

Pensionikindlustustoodete puhul soovitab Potisepp valida selline kindlustus, millest hästi aru saadakse. ?Valitud toode peaks olema läbipaistev, lihtne ja arusaadav,? rõhutab Potisepp. Soovitav on agendilt või maaklerilt küsida, kui palju läheb sissemaksetest seltsi kuludeks, missugune on poliisitagasiostu väärtus, kui juhtub, et leping tuleb näiteks viie aasta pärast katkestada jne.

Sageli on potentsiaalsetel pensionikindlustajatel hirm, et nad ei suuda näiteks 2?3 aasta pärast makseid tasuda. See ei ole aga tänases laias toodetevalikus enam probleem ? enamikul seltsidel on pakkuda paindlikke tooteid, mille puhul on võimalik vahepeal mitte maksta. ?Inimene peab vaatama, et leping ei oleks võlavangla ? paindlikud tooted võimaldavad paremini ajaliste vajadustega kohaneda,? räägib Potisepp.

Erinevate seltside tooteid vahendava rahvusvahelise kindlustusmaaklerifirma AON Eesti maakler Ingrid Siska soovitab lepingu sõlmijal mõelda, kas ja kui suures ulatuses on tal vaja kogumisosa juurde võtta elukindlustust. ?Kuna elukindlustuse riskitariifid sõltuvad kindlustatu soost ja vanusest, peaks näiteks üle 40aastane mees tõsiselt kaaluma elu- ja pensionikindlustuse sidumist,? selgitab Siska. ?Kui mehel pole kaelas laenu, lapsed on suured, pere kindlustatud, siis pole tal ehk elukindlustust vajagi. Muidu võib pensioniea kätte jõudes selguda, et suured summad on makstud elukindlustuse peale.?

Samuti peab inimene enda käest küsima, kas valida garanteeritud pensionikindlustus või investeerimisriskiga toode. Esimesel juhul kannab investeerimisriski kindlustusselts ning inimene saab igal juhul oma raha kätte, teisel juhul määrab inimene ise, kuhu tema sissemaksed paigutatakse ning tema käes on nii võimalus teenida kui ka kaotada. ?Mina ei anna siin muud soovitust, kui et üle 50aastased inimesed ei tohiks panna oma raha tootesse, kus investeerimisrisk on nende kanda,? lausub Potisepp, lisades, et nooremad inimesed peavad oma riskitaluvust ise hindama.

Siska soovitab investeerimisriskiga toodete peale mõelda neil, kellel tulud suuremad. ?Kui kuus on kõrvale panna 500 krooni, siis paneksin selle alati garanteeritud intressiga pensionikindlustusse,? tõdeb ta.

Ettevaatlikult soovitab Potisepp suhtuda analüütikute argumenti, et pikas perspektiivis on fonditootlused paremad kui garanteeritud intressiga tooted. ?Nii see eelmisel sajandil tõesti oli,? nendib Potisepp. ?Kuid ei ole garantiid, et nii läheb ka sel sajandil.?

Samas paneb Potisepp garanteeritud intressiga toodete eelistajale südamele, et need ei läheks välja selle peale, kes paremat koguintressi pakub. ?Igal pool kasutavad müüjad müügiargumendina väga agressiivselt lisaintressi,? räägib ta. ?Me aga ei tea, kas müügivestluses pakutud intressi suudetakse hoida 30 aastat.? Sestap soovitab Potisepp lasta endale teha kõige konservatiivsem pakkumine..

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:12
Otsi:

Ava täpsem otsing