Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtete kasum kümnekordistus

Inge Rumessen 16. november 2001, 00:00

Kui 1999. aastal teenisid ettevõtted kokku miljard krooni, siis möödunud aastal kasvas kasum 11,7 miljardi kroonini.

Justiitsministeeriumi registrikeskuse arendussuuna juhi Indrek Künnapase hinnangul oli ettevõtete puhaskasum (-kahjum) 2000. aastal suhteliselt suurem tänu sellele, et möödunud aastal ei arvestatud kasumist maha ettevõtte tulumaksu.

?Ettevõtjad soovivad enam kasumit äritegevusse reinvesteerida ning vähem on põhjusi reinvesteeritava kasumi varjamiseks võrreldes varasemate aastatega,? nentis Künnapas. ?Samas ei saa unustada elavnemist majanduses ja ca 50protsendilist äriühingute summaarse realiseerimise netokäibe kasvu 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga.?

?Uus tulumaksuseadus on avaldanud hästi positiivset mõju ettevõtte arengule,? nentis ASi Sangar finantsjuht Maia Palsi. ?Oleme tulumaksust vabanenud vahendid investeerinud tootmishoone renoveerimisse, samuti seadmetesse, mistõttu paraneb ettevõtte töökeskkond ja tõuseb tootmise efektiivsus.?

Kui 1999. aastal oli keskmine kasum ettevõtte kohta pisut üle poole miljoni krooni ning ka keskmine kahjum jäi sama summa piirimaile, siis 2000. aastaks oli kasum tõusnud ligi 900 000 kroonini, kahjum aga jäi juba allapoole poolt miljonit piiri ettevõtte kohta.

Maakondade lõikes paistab silma, et Harju maakonna ettevõtted on tugevalt kasumlikumad kui Tallinna omad. Kui Harjumaal asuva ettevõtte keskmine kasum on 1,5 miljonit krooni, siis pealinna ettevõte teenis vaid 1,1 miljonit.

Harjumaal asuva ASi Ofelia finantsdirektor Anne Kiudsoo nentis, et Tallinnas asudes oleks nende kasuminumbrid kõrgete rendihindade tõttu kõvasti madalamad.

Tartus tegutseva ASi Ilves-Extra juhatuse liige Kulvo Pendra lisas, et pealinnas tuleks arvestada kõrgema keskmise palgaga, millest tulenevalt suureneks ka surve palgakulule.

Uue tulumaksuseadusega tasumata jäänud tulumaksu summa investeeris Ilves-Extra tootmise laiendamisse, suurenes omakapital ning käivitati kaks uut projekti. ?Toodame Fredriksoni mütse Soome turule ning Gore-Tex tehnoloogiaga spordirõivaid erinevatele Põhja-Euroopa tellijatele,? rääkis Pendra ettevõtte majandusaastast.

Samas lisas ta, et uue tulumaksuseaduse tõttu ei pea põhivara amortiseerimisel arvestama maksude optimeerimisega. Palsi rääkis, et enam ei pea kalkuleerima, mis on kasulikum, vaid saab lähtuda normi määramisel tegelikust objekti kasutusajast. ?Me ei pea ennast kindlustama põhjendustega maksuametnikega vaidluste vastu.?

Dividendide väljamaksmise osas on ettevõtete vastused aga erinevad. Kui Ilves-Extra pole tulumaksuseadusest tulenevalt rohkem dividende välja maksnud, siis Sangar maksis 2000. aasta kasumist dividende 1,5 krooni aktsia kohta, eelnevatel aastatel aga krooni aktsia kohta.

Andrus Säälik rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonnast ütles, et pärast 1999. aasta majanduslangust võib aastat 2000 lugeda mitmete näitajate poolest Eestile edukaks aastaks. ?Majandus kasvas 2000. aastal 6,9 protsenti, positiivsed mõjud avaldusid ka ettevõtete majandusnäitajates.?

Statistikaameti andmetel suurenesid ettevõtete investeeringud põhivarasse jooksevhindades 2000. aastal eelmise aastaga võrreldes 8 protsenti. Seejuures suurenesid väikeettevõtete investeeringud põhivarasse 30. Keskmistel ja suurematel ettevõtetel oli see näitaja oluliselt väiksem (7 protsenti).

?Seda oli ka oodata ? suuremate ettevõtete jaoks ei ole seadusemuudatuse tõttu alles jäänud kapital nii oluline kui väikeettevõtete jaoks,? märkis Säälik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing