Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Norra õdedeprojekt läbi kukkunud

Merike Ojasson 19. november 2001, 00:00

Norra ärimees Finn Radmann, kelle juhtimisel on hävingusse suundunud lõngavabrik, terastrosside vahendusfirma ja meditsiiniõdede Norrasse tööle mineku kampaania, viskas aasta algul pastakaga Äripäeva ajakirjanikku, kes julges arvata, et äkki polegi tegu ärimehega, kui kõik ta ettevõtmised nii õnnetult lõpevad.

Mees ise enam telefonile ei vasta. Radmanni Norra büroonumbril vastanud mees täpsustab, kas tegu on ikka Eesti ajakirjanikuga ja palub hiljem tagasi helistada. Siis on aga kuulda vaid lõputut kutsumistooni.

Norra suursaatkonna esimene sekretär Erik Dybwad kinnitab, et Norra ei ole kunagi toetanud illegaalset vahendustegevust ning ta jälgib väga tähelepanelikult, mida Eesti ja Norra press Radmanni tegevusest kirjutavad.

Meditsiinikoolis pole Finn Radmanni nähtud juba mitu kuud. ?Ta ütles meile, et Norras olles saab ta rohkem meie jaoks ära teha,? vahendab Eesti poole projektijuht Katrin Saapar mehe sõnu.

Äpardunud õdede koolitusprojekti eest ei vastuta keegi. Haridusministeerium küll kuulutab, et nende ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet, kuid ainus fakt, mis seoses õdedega äramärkimist vääris, oli etteheide, et kooli kassasse on sularahas makstud 325 000 krooni.

Radmanni koolile makstud summasid on raske teada saada. Koostöölepingu järgi pidanuks Radmann iga kuu Tallinna Meditsiinikoolile maksma ligi 230 000 krooni, millele lisandus 10 000 krooni norra keele õpetajate tasuks. Kuue kuuga oli meditsiinikoolil teoreetiline võimalus teenida ligi 1,4 miljonit krooni. Projekti algusaegadel teatas direktor Lihtmaa, et Norra pool annab nii palju raha, et koolis võidakse teha kuni 2 miljonit krooni maksev remont.

?Tegelikult oli nii, et pool summast pidi tulema ettemaksuna ja pool pärast seda, kui õed on Norrasse tööle saanud. Summasid ei saa praegu välja arvestada. Siiani makstud raha eest on kool suutnud oma kulud tasuda,? selgitab projektijuht Saapar.

Saapar on ka ainus, kes projekti veel vähekegi usub, kuigi ka tema tunnistab, et kahju on nii meditsiiniõdedest kui ka enda tööst ja vaevast. ?Positiivne lahendus ehk Norrasse tööle minek tuleb loodetavasti jaanuaris neile, kes on pärast keskkooli kolm aastat õppinud,? loodab Saapar.

Meditsiinikoolis eetikaloengu kuulamisega kooliteed alustanud 70 meditsiiniõest on tänaseks jäänud mõnekümne liikmega huvigrupp, kes veel jaksab täita mitmendat korda Norrasse saadetavaid taotluspabereid ja oodata neile vastuseid.

Seadusi vaadates ei tohi OÜ Baltic Health Care, mille juhatusse kuuluvad Finn Radmann ja Ia Sintal ning millel on sõlmitud koostööleping Tallinna Meditsiinikooliga ja tehtud lepingud õdedega, üldse tööturuteenuseid osutada. Selle aasta juunis esitati küll sotsiaalministeeriumile tegevusloa saamiseks taotlus, kuid kuna dokumendid olid ingliskeelsed ning mõned olulised paberid puudusid hoopiski, on praegu nende tegevus ebaseaduslik.

?Avalduses toodud kontaktandmete kaudu ei ole olnud võimalik nendega ühendust saada ja lisadokumente paluda, sest telefonidele ega e-kirjadele keegi ei vasta. Samuti ei ole ettevõtte esindajad ise oma taotluse vastu huvi tundnud,? ütleb sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Mari Mäesalu.

Krediidiinfo andmetel on palgaliste töötajateta firma saanud möödunud aastal ligi 500 000 krooni kahjumit.

Firma juhatuse liige Ia Sintal ei osanud firma majandustulemusi kommenteerida, hiljuti esitas ta ka juhatusest lahkumise avalduse. ?Ma ei ole Radmanni pool aastat näinud, minuga ei võeta ühendust ja lisaks on tulnud ilmsiks mitmeid asju, mida peame ka ise uurima,? räägib Sintal.

Ta lisas, et usub hoolimata kõigest õdedeprojekti ning viivitused on seotud Norra autoriseerimiskomisjoni bürokraatiaga.

Projekti suhtes esitatud kahtlustusi tõrjus Radmann sageli väitega, et Lätis toimib kogu koolitus hoopis paremini, kuid Liepaja meditsiinikooli direktriss on Radmanni projektist rääkides ääretult tõrjuv. ?Ma ei taha neid kuulujutte levitada, meil grupp töötab ja projekt jätkub,? kuuldus torust enne kõnekatkestust.

Riia 1. Meditsiinikooli direktor Ausma Zebere selgitas, et nad loobusid koostööst Radmanniga kohe pärast kahtlase pakkumise saamist. ?Oleme riiklik kool ja Lätis ei ole koolil õigust teha rahvusvahelisi lepinguid. Riigi raha eest ei koolitata välismaale tööle minejaid,? ütleb Zebere.

Anonüümsust palunud meditsiiniõe sõnul oli Norra projekt ainult üks meeletu kulu.

?See tõi kaasa igasuguseid hulle asju, lahutati abielusid ja vahetati Norra töö ootuses kortereid. Mina ise kirjutasin kogu projekti enda jaoks korstnasse juba kevadel, suvel ma enam kooli ei ilmunud. Vahepeal olin eestvedajaks, et omal käel hakata asju ajama, sest Norra autoriseerimiskomisjoni kontaktid ja nõuded on ju internetis üleval, kuid loobusin ka sellest,? rääkis noor naine.

Tema sõnul valmistas inimestele suurima pettumuse hoopis meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa, kes lubas Norra projekti hääbudes, et kõik kuulatud ained lähevad arvesse, kui õed tulevad kooli rakenduslikku kõrgharidust omandama. ?Unustage ära, oli ta vastus, kui päris mitmed hiljem seda võimalust uurimas käisid,? rääkis medõde. ?Keegi ei vastuta. Kool sai muidugi endale kasu ? arvutiklassi, norra keele õpikud, ka raha. Ma olen kuulnud, et Norra oleks isegi valitsuse tasemel nõus meile mingit kompensatsiooni maksma, kui teeksime ühishagi Norra politseile,? rääkis tallinlanna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing