?Pendeldajad? valivad elupaiga töökoha järgi

Kuigi näib, et elukoht on mitmeid kordi püsivam väärtus kui töökoht, otsustavad inimesed sageli endale uut elupaika valides siiski suuresti selle järgi, et see asuks tema ja perekonna tavapärase elutegevuse piirkonnas võimalikult keskel.

Emori läbiviidud uuring kinnitab, et üks põhilisi kriteeriume inimeste elukohavaliku juures on töökoha asukoht. Sellest tulenevalt määratles uuringufirma Eestimaa suurimad, inimeste nn pendelrändest mõjutatud tõmbekeskused, mille seas esimest kohta hoiab muidugi Tallinn, kuhu 2000. aastal siirdus väljastpoolt tööle 30 000 inimest. Järgnevad Tartu (8000), Pärnu (4500) ja Rakvere (3500).

Kuna korteriotsija võib oma valikus lähtuda vaid temale väärtust ja tähtsust omavatest kriteeriumitest, siis on näiteks tehingut vahendaval maakleril väga oluline sellise kliendi mõttemaailma nö lennult tabada. Sest kui ta ikka väga tahab endale elupaika enda töökoha ning lapse koolimaja asukoha järgi sättida, siis on see asjaolu kliendi jaoks soodsas asukohas paikneva korteri puhul talle kohe turuväärtust kõrgendav tegur. Mõni teine ei pruugi aga seda asukohta millekski eriliseks pidada.

Kui korterite üürimise puhul on mõistetav, et eluruum hangitakse enda momendil toimivat elukorraldust silmas pidades, siis elupaika päriseks ostes on see mõneti liialdatud, sest juba aasta pärast võib see inimene töötada hoopis teises linna otsas. Samas lähtutakse siiski palju ka mugavusest ja ette tuleb ka juhtumeid, kui töökoha läheduse pärast soetatud korter asjaolude muutumise järel kiiresti ja ilma vaheltkasu taotlemata taas maha müüakse.

Selline pendeldaja kaupleb kinnisvaraäri seisukohalt küll kahjudega, ent ju kaalub mugav elu tema jaoks tehingutest tuleva kahju üles.