Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putini kohtumine jäi läbimurdeta

Sirje Rank 19. november 2001, 00:00

Texases Crawfordis Bushi rant?os eelmisel nädalal peetud kolmepäevane kohtumine jäi südamlikule õhkkonnale ja familiaarsele toonile vaatamata läbimurdeta.

Peamiseks saavutuseks oli poolte lubadus kärpida kümne aastaga oma tuumapeade arsenal 50. aastate tasemele. See tähendab, et USA ja Venemaa tuumapeade arv, mis praegu on vastavalt ca 7000 ja 6000, peaks selle aja jooksul vähenema 2/3 võrra. Aga seegi jäi üksnes suuliseks kokkuleppeks.

Ühe peamise arutlusteema, USA kavandatava raketikilbi suhtes poolte seisukohad ei lähenenud, kuid USA sai Putinilt möönduse jätkata raketikilbi katsetusi, ilma et see ähvardaks poolte suhteid halvendada.

Suhete soojenemine USAga ning Venemaa presidendi püüdlus integreerida Venemaad lääne struktuuridesse ei meeldi Venemaa mõjukatele ringkondadele.

Vahetult enne Ameerikasse sõitu kohtus Putin Venemaa sõjaväeliidritega, kes teravalt arvustavad riigi välispoliitikat. Nad taunivad presidendi plaani sulgeda sõjaväebaasid Kuubal ja Vietnamis, pole rahul Venemaa aktiivse osavõtuga USA peetavast terrorismivastsest võitlusest, mis on võimaldanud USA sõjaväelastel siseneda Usbekistani ja Tad?ikistani pinnale, ning sellega, et president on sisuliselt leppinud NATO laienemisega Balti riikidesse.

On teada, et vastutasuks NATO laienemisega nõustumise eest on Putin alates esimesest kohtumisest George W. Bushiga taotlenud Venemaa enda NATOsse astumist või siis tihedat koostööd. Sama aktiivselt taotleb ta strateegilist partnerlust Euroopa Liiduga.

Venemaa eksasepeaminister Boriss Nemtsov iseloomustab Putini poliitikat järgmiselt: ?Selle asemel et püüda lekkivat laeva parandada, haarab Putin värvipoti ja võõpab selle patriootlike värvidega üle.?

Ida- ja Kesk-Euroopaga võrreldes hinnatakse Venemaa 90. aastate arengut kaotatud ajaks ja Venemaa praegust seisu võrreldakse 93.-94. aasta Poolaga. Ja ehkki Venemaa on hästi toibunud 98. aasta kriisist ja tema majandus kasvab, panevad paljud ökonomistid suure osa sellest soodsa nafta hinna arvele.

Vähenenud on parlamendi ülemkoja roll, kriitilised meediaväljaanded on lämmatatud ning jätkub inimõiguste jalge alla tallamine, eriti T?et?eenias. Samal ajal käib jõustruktuuride, eriti julgeolekuorganite tugevdamine.

Putin sai presidendiks 2000. a märtsis. Pärast seda on vastu võetud uus maksukoodeks, tehtud hädine maareform, mis lubab müüa 3 riigimaast, ja alustatud suurte riigimonopolide venivat erastamist.

Endiselt rahva seas väga populaarne Putin ei ole suutnud või tahtnud midagi ette võtta korrumpeerunud riigiaparaadi puhastamiseks, oligarhide majandusvõimu piiramiseks, äärmiselt tähtsa pangareformi läbisurumiseks või Nõukogude-aegse kohtusüsteemi muutmiseks. Et lähenevate parlamendivalimiste eel on ka erakondade reformitahe kahanenud, võib see tähendada reformide järjekordset paariaastast takerdumist.

Elukvaliteedi halvenemise tõttu jätkub Venemaa 145 miljonilise rahvastiku vähenemine. Umbes 20 miljonit inimest elab allpool ametlikku vaesustaset, mis 550 krooni kuus. Piirkonniti on keskmine kuusissetulek väga erinev, ulatudes Moskvas 5200 kroonini ja Siberis 1200 kroonini.

Ülirikaste raha väljavool riigist on siiski vähenenud. Kui varem voolas riigist välja keskmiselt 35 miljardit krooni kuus, siis nüüd on see investeerimispanga Renaissance Capital andmeil kahanenud 14 miljardile ning viimase aastaga on 67 miljardit krooni koguni tagasi tulnud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing