Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiabi pankrotis firmade töötajatele muutub väiksemaks
Mõne aasta taguse tippsummaga võrreldes on tänavune number peaaegu kolm korda väiksem.
Statistika järgi ei ole pankrotiga lõpetanud ja riigilt palgaraha saanud ettevõtete arv võrreldes möödunud aastaga oluliselt muutunud, poolteist kuud enne aasta lõppu on nimekirjas kokku 102 firmat, arutlusel on veel paar rahataotlust.
Kõrvuti aktsiaseltside ja osaühingutega on sel aastal riigilt töötajate saamata jäänud hüvitiste maksmiseks toetust saanud ka kaks füüsilisest isikust ettevõtjat, Laste Harmoonilise Kasvatuse mittetulundusühing ning Raasiku piimaühistu.
Tänavu on tagatisfondi kavandatud 24 miljonit krooni. Suurim summa, mis tuleb riigikassast, on ASi Ilmarine töötajatele mõeldud 2,8 miljonit krooni.
Riigile on suuremaid rahalisi kohustusi toonud kalatööstuste Astarta ja Ekton ning Adavere Lihatööstuse pankrot, mille puhul riik pidi igal juhtumil töötajatele maksma kokku üle miljoni krooni saamata jäänud raha.
Ilmarise pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul otsustab üle miljoni krooniste maksete tegemise valitsus.
Dokumentide menetlemisaeg on 30 päeva. Hüvitiste väljamaksmine inimestele algab kohe pärast rahandusministri käskkirja või valitsuse otsuse väljakuulutamist.
2002. aasta riigieelarve eelnõus on tagatisfondi suuruseks 26 miljonit krooni. Hanna Hinrikus rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitas, et tagatisfondi raha on eelarves arvestuslikud kulud. Seetõttu ei ole riigi poolt vaadates karta, et tagatisfondi raha otsa saab, vajadusel võetakse lisakroonid reservfondist.
Igal aastal saab riik ligi miljon krooni tagatisfondi tagasi, sest pankrotistunud firmade varadest õnnestub midagi tagasi saada.