Eesti Energia säästab looduse arvel miljoneid

Heidit Kaio 20. november 2001, 00:00

Vähemalt sedavõrd suure soodustusega võib Eesti Energia arvestada igal kolmel järgneval aastal. Valitsuse ja Eesti Energia vaheliste kokkulepete eesmärk oli vältida keskkonnamaksust tulenevat elektri hinna tõusu.

Hoolimata võimalusest säästa keskkonnainvesteeringutelt, teavitas Eesti Energia kuu aega tagasi soovist kehtestada tarbijatele püsitasu ja tõsta elektri hinda 40 protsenti.

?Eesti Energia tõstab hinda hoolimata keskkonnamaksu soodustustest. Hea püüdlus läks vastu taevast,? ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Eva Kraav, kes oli soodustuse läbirääkimiste juures. ?Eesti Energiale hinnaalandusega leppides mõtlesime, et aitame ettevõtlusel areneda looduse arvel.?

Endine majandusminister Mihkel Pärnoja esindas Eesti Energia ja NRG huvisid läbirääkimistel keskkonnaministeeriumis, kus otsustati saastetasud järgnevaks kolmeks aastaks.

?Meie edastasime vaid ettevõtjate ettekujutuse omapoolsete soovitustega, et ei väheneks ettevõtete investeerimisvõime,? ütles Mihkel Pärnoja.

Eesti Energia investeerimisvõimsust hoiab ka keskkonnaminister Heiki Kranichi ja Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki sõlmitud leping, millega vähenevad Eesti Energia saastetasu maksed järgneval kolmel aastal kokku 100 miljonit krooni, kui ettevõte soetab selle summa ulatuses loodussäästlikumat tehnoloogiat.

Järgmisel aastal hakkavad loodust reostavad ettevõtted maksma senisest 20 protsenti rohkem. Selline eelnõu on praegu riigikogu menetluses. Erinevalt teistest ettevõtetest kerkib Eesti Energia saastetasu tuha ladustamise eest vaid 5 protsenti. Tänu sellele säästab Eesti Energia kolmel aastal vähemalt 7 miljonit krooni aastas.

Möödunud aastal maksis Eesti Energia elektri tootmise eest kokku ligi 130 miljonit krooni saastetasu, sellest põhiosa tekitasid Narva Elektrijaamad. Tuha ladustamise eest maksid Narva Elektrijaamad mullu 45 miljonit krooni.

Kuigi Eesti Energia on Eesti suurim loodusreostaja, õnnestus Pärnojal väiksema saastetasu läbisurumine viidates sotsiaalsetele kaalutlustele, et kõrge saastetasu ei tohiks mõjutada elektri hinda tarbija jaoks.

Praegu moodustab elektri hinnast saastetasu 0,5 senti/kWh. Pärnoja huvi läbirääkimistel oli, et võimaldades elektritootjatel vähem maksta, ei tõuse saastetasu osa elektri hinnas mitte 5 sendini kWh-lt, vaid 2 sendini.

Pärnoja ütlust mööda oli valitsusele teada energia hinnatõus, kuid täpset ülevaadet kasvutempost polnud. ?Ma arvan, et kui Eesti Energia jaoks oleks saastetasu määr tõusnud võrdselt teiste ettevõtetega, mõjutanuks see veelgi hinnatõusu. Täpselt seda muidugi ei tea.?

Saastetasu kasvu piiramisest võidavad eelkõige elektri suurtarbijad. ?Vaevalt, et pensionäridki rõõmustaksid kilovatt-tunni mõnesendise hinnatõusu üle,? ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel.

Ettevõte, mis täie raskusega hakkab maksma uuest seadusest tulenevaid saastetasusid, on Viru Keemia Grupp, mis nagu Eesti Energia tegeleb põlevkivi töötlemisega.

?Keskkonnakaitseliselt on põhjendamatu, et Viru Keemia Grupil tõuseb saastetasu määr kiiremini kui elektrijaamadel,? ütles Viru Keemia Grupi juhatuse liige Jaanus Purga. ?Põlevkivi jäätmeid peaks käsitlema seaduses võrdsetel alustel.?

Purga ütlust mööda pole Eesti Energia otsinud võimalusi odavaks ja keskkonnasäästlikuks tegutsemiseks. ?Elektri hinna tõusu saaks vältida ja oleks keskkonnasäästlikum, kui ettevõte toodaks põlevkivist esmalt õli ning sellest elektrit ja sooja. Sellega pääseks põlevkivi ja tuha transportimisest.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing