Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahtlane omaalgatus integratsioonis

    Kui avalikkuses räägitakse riigi ja kohalike omavalitsuste rahaga mittetulundusühingutelt (MTÜ) teenuste ostmisest või nende projektide toetamisest, on mõndagi MTÜd nimetatud tundmatuks. Siit tuletatakse näiliselt loogiline seisukoht: ?Mina ei tunne ? järelikult tarbetu (võib-olla isegi kahtlane)!?
    Integratsiooni Sihtasutuselt on jutumärkides hoolitsevalt küsitud, millist metoodikat kasutavad kümned MTÜd, kes korraldavad keelelaagreid eesti keele õpetamiseks tuhandetele muukeelsetele lastele.
    Kuna enamik laagriõpetajaist on üldhariduskoolide eesti keele õpetajad, siis seatakse nii põhjendamatult kahtluse alla koolide eesti keele õpetajate ametialased oskused ja nende hea tahe aidata lapsi koolivaheajal. Isegi seda küsitakse, et miks on neid integratsioonitegevuste teostajaid (loe: omaalgatust) nii palju?
    Kodanikuühiskond annab võimaluse selleks, et riik ei pea mitte kõiki ühiskonnale olulisi teenuseid ise osutama. Neid teenuseid võib ka osta või toetada vastavat omaalgatust.
    Integratsioonitegevustest rääkides on oluline mõista, et maksumaksja raha erinevatesse tegevustesse suunamine (administreerimine) ning teenuste osutamine tuleb teostada eraldi üksustes. Oleks absurdne, kui raha käsutaja osutaks osa teenust ise ja osa ostaks teistelt.
    Uuest, Euroopa Liidu nõuetele vastavast Riigihangete seadusest ei tulene üldse kohustust maksumaksja raha eest hoolt kanda. Seadus räägib vaid hanke teostajast.
    Teenuse saaja seisukohalt pole vahet, kas see tuleb rahvusvaheliselt suurfirmalt või kohalikult aktsiaseltsilt, osaühingult või mittetulundusühingult. Oluline on teenuse kvaliteet.
    Integratsiooni Sihtasutus teostab oma eesmärke põhiliselt kodanikualgatuse kaudu. Senine kogemus on näidanud, et MTÜd suudavad kvaliteetselt osutada neid teenuseid, mille puhul on vaja tunda kohalikke olusid, eelkõige muidugi inimesi. Väikesed ühingud on paindlikumad reageerima muutuvatele vajadustele ning neil on väiksemad halduskulud. Vabatahtlike kaasamine vähendab kulutusi veelgi.
    Paari inimese omaalgatusel põhineva ühingu eesmärgid on enamasti seotud sotsiaalprobleemidega. Need ei eelda teenuse paremaks müümiseks ühingu tuntukstegemist. Samas ei suudeta sotsiaalsfääris tegutsedes koguda piisavalt vahendeid teenuste arendamiseks.
    Tänu rahvusvahelistele kontaktidele on nii mõnigi MTÜ saanud sama hea tegevuste planeerimise koolituse kui äriühingute töötajad.
    Väikeste ühingute igapäevaseks probleemiks on aga juriidiliste, raamatupidamislike ja muude taoliste haldusülesannete kuhjumine inimestele, kelle tegelik kutsumus on aidata ligimest.
    Siit tuleneb rahalisi vahendeid suunava üksuse ülesanne vajaduse korral kindlustada teenuste paremaks osutamiseks mittetulundusühingute täiendav metoodiline juhendamine, koolitus, samuti tulemuste analüüs, samas rangelt kontrollides neile pandud ülesannete täitmist.
    Probleemid võivad tekkida sellise tähelepanu ja kontrolli puudusest, mitte aga sellest, et mittetulundusühingutes oleksid riigiametnikest ja firmade töötajatest erinevad inimesed.
    Autor: Mati Luik
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.