Poliitiku abiline pensionär

Loodetavasti on täna ilm Toopeal hea, siis ei pea niigi kehvakestes oludes elavad Eesti pensionärid seal väga külmetama. Tänasel miitingul nõutakse keskmise pensioni sidumist keskmise palgaga. Ehk siis tulevast aastast peaks see nõudmise kohaselt moodustama vähemalt 45 keskmisest palgast, edaspidi 50.

Pensionäridele lisaks on meelt avaldama lubanud tulla ka opositsioonipoliitikud.

Äripäev on veendunud, et tänase miitingu ainuke eesmärk ja võimalik tulem on opositsioonierakondade poliitiline profiit. Pensionärid on abivahend, neid kasutatakse selleks lihtalt ära.

Pensionide sedavõrd järsk tõstmine on ebareaalne, teavad ka opositsioonipoliitikud.

Esialgne väide, nagu nõuaks pensionärid pensioni sidumist keskmise brutopalgaga, mis tähendaks keskmise pensioni tõusu üle 1000 kr võrra kuus, parandati küll nõudmiseks siduda pension keskmise netopalgaga (tõus ca 500 kr kuus). Ent seegi tähendab, kui arvestada, et meil on ca 380 000 pensionäri, 190 000 000 krooni riigieelarve lisakulu kuus (2,3 mld aastas).

Opositsioonipoliitikud ei pea ju kohe (st järgmise aasta alguses) selle raha leidma, kuid seda agaramalt tuleb trummi taguda. Võita on aga tervelt 380 000 häält, 2003. aasta valimisteks on neid (pensionäre) rohkemgi. Loomulikult ei tule Toompeale kõik 380 000, poliitkuile piisab ka paarikümnest või paarisajast, oluline on kaamerate ees oma rahvamehelikkust näidata.

Praegu pole oluline, et riigi majanduse juhtimiseks peab n-ö bilanss tasakaalus olema, st kohustuste suurendamiseks peavad ka suuremad tuluallikad olema. Mäng väärib küünlaid. Riigikogu järgmiste valimiste ajaks on keskmine palk tänasest kõrgem ja ka pensionäride nõudmised kõrgemad ? siht on 50 keskmisest palgast.

Praegu on meil iga pensionäri kohta ca 1,6 maksumaksjat ja see suhe paraku paranemistendentsi ei näita. Perspektiiv pole just parim, ent see ei sega poliitilise retoorika abil potentsiaalseid hääli kogumast. Võimaliku võimuletuleku järel on alati aega käsi laiutada, eelmist valitsust süüdistada ja pingelisest riigieelarvest rääkida.

Viimase nelja aastaga on pensionide kasv küll jäänud alla palgakasvule, ent edestanud inflatsiooni, pensioniiga on tõstetud, järgmise aasta aprillist tõuseb keskmine pension tänu indekseerimisele sotsiaalministeeriumi väitel ca 130 krooni. Vähe küll, aga midagi oleks nagu paremuse poole liikunud. Tõsi, seesama vähene on vähemasti psühholoogilises plaanis ära nullitud kurikuulsate snuukerilaudade, koosolekuruumi mööbli ning küsitavatele konsultatsioonifirmadele miljonite kandmisega.

Meeleavalduse korraldajad väidavad, et pole nende probleem, kust raha leitakse. Peaasi, et tõus tuleks.

Pensione saab tõsta vaid majanduskasv ja ettevõtluse kiire areng ? siin on riigil oma ülesanne soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel ja säilitamisel.

Võimalikud abivahendid, mida propageerib praegune opositsioon ? astmeline tulumaks ja kapitalivoogude täiendav maksustamine ?, võivad riigieelarvesse lisaraha toomise asemel vastupidise tulemuse anda ? raha läheb riigist välja või jääb siia tulemata. Täna aga peetakse Toompeal pensionäride toetuseks kõnesid, püütakse valimisteks vajalikke hääli. Ent toimetus on kindel, et ka pärast võimu vahetumist pensionärid Toompeale tulemata ei jää.