21. november 2001, 00:00

Ühes punktis on Toomas Hendrik Ilvese ettepanek kehtestada astmeline tulumaks ausam kui ülejäänud valitsuse maksupoliitika. Ei ole vaja väga rikkalikku fantaasiat appi võtta selleks, et näha ka näiteks elektrihinna tõusus ja maamaksu muudatustes eesmärki tõsta riigi sissetulekuid ilma formaalselt maksukoormust tõstmata. Vahe selles suhtes on kaunis akadeemiline, kas ma maksan riigile tulumaksu või maamaksu.

Tulumaksusüsteemi lihtsus ja arusaadavus kõigile on alati positiivne. Sellest lähtudes võiks minu arvates rahulikult tõsta tulumaksumäära kõigile paari protsendi võrra ja ära kaotada riigilõivud, erisoodustusmaksud, maamaksud jne.

Samas ei ole astmeline tulumaks küll mingi ahvatlev alternatiiv. Astmeline tulumaks esindab tüüpilist sotsialistlik-kommunistlikku mõtteviisi, milles omaette eesmärk ei ole enam teatud hulga raha riigieelarvesse saamine, vaid teatud (ainult hädavajaliku) hulga raha jätmine inimeste kätte. Selle hädavajaliku summa suuruse üle aga otsustavad sellises ühiskonnas poliitikud. Tulemus on sotsialistlik ühiskond, kus kõigil on enam-vähem vilets elada. Keegi ei ole päris uppunud, aga kellelgi ei ulatu ninaots ka liiga palju üle veepiiri.

Ka kõige parema tahtmise juures ei suuda ma näha astmelist tulumaksu kui midagi progressiivset ja edasiviivat Eesti jaoks. (ÄP, 21.10.)

Riiki hoiavad ülal just need, kes teenivad 5000?10 000 kr kuus ja on ausad maksumaksjad. Nende tulu- ja käibemaksukoormus on kõige kõrgem, 30?35. Seda põhjusel, et saadavast tulust piisab parasjagu jooksvate kulude katmiseks, see tähendab tarbimiseks, mida maksustatakse käibemaksuga. Üle ei jää suurt midagi.

Nende maksukoormus, kes teenivad üle 15 000 krooni kuus, langeb pidevalt ega ulatu üldiselt üle 30. Suurema tulu saajate maksukoormus alaneb tänu võimele säästa (käibemaksuga ei maksustata hoiuseid ja investeeringuid aktsiatesse), tänu võimele võtta eluasemelaenu, teha kulutusi koolitustele või investeerida pensionikindlustusse.

Nende tegevustega on võimalik vähendada maksustatava tulu määra. Võib prognoosida ka väikest hilisemat tõusu maksukoormuses, kuid see on väga värske nähtus ja on tingitud äsja riigikogus vastu võetud piirangutest tulumaksust mahaarvamisel. Selline regressiivne maksustamine on ebaõiglane.

Arvan, et keskmise tulu saajad ei peaks maksma kõige kõrgemat maksu. Sellise ebaproportsionaalsuse vastu aitab ainult progresseeruv tulumaks, millega on võimalik maksukoormus viia vähemalt proportsionaalseks. (ÄP, 02.11.)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing