Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Astmeline tulumaks peletab Eestist
Praeguse maksusüsteemi juures, kus inimest koormavad käibe- ja tulumaks, on kõige suurem maksumaksja 5000?10 000 krooni kuus teeniv inimene.
?See on probleem, miks just nendel peab nii kõrge maksukoormus olema,? nentis mõõdukas Rein Järvelill. ?See on tingitud meie maksusüsteemist, mis hõlmab ka proportsionaalset tulumaksu.? Järvelille hinnangul oleks võimalik progressiivse tulumaksuga seda lahendada. Samas ei ole Mõõdukatel veel välja käia astmeid, keda ja kuidas progresseeruv tulumaks mõjutaks. ?Siin on terve rida probleemide ringe enne, kui saab mingeid arvutusi teha,? sõnas Järvelill. ?Konkreetsetest numbritest saab alles siis rääkida, kui jõutakse ideoloogilistes põhimõtetes kokkuleppele.?
IT-firma Helmes juht Jaan Pillesaar nentis, et see on otsene rünnak intelligentsi vastu, kes tavaliselt rohkem teenib, ühtlasi ka ettevõtlikkuse vastu. ?Eesti inimesed vajaksid paremat motivatsiooni ja ruumi, et konkurentsivõimet ja taset tõsta,? sõnas Pillesaar. ?Kui me tahame jõuda rahvusvahelise konkurentsivõimeni, tuleks just soodustada seda, et Eestis oleks võimalik raha teenida ning et head inimesed jääksid ja tuleksid tagasi siia. Muidu juhtub nii nagu teistes kõrge maksukoormusega riikides, et ettevõtlikud inimesed lahkuvad riigist.?
Ühispanga juhatuse liige Jürgen Lamp nentis, et olles rahvusvahelise kogemusega, on Eesti talle senimaani olnud maksude poolest atraktiivne töökoht. Ühtlasi pidas ta võimalikuks, et progresseeruva tulumaksu kehtestamisel peab võimalikuks välisriiki tööle naasmist. ?Eesti tugev külg on selge ja lihtne maksusüsteem,? ütles Lamp. ?Selge on see, et tegemist on populistliku ettepanekuga, kuid ettevõtte seisukohast oleks tervitatav pigem riigi stabiilsus,? ütles Lamp, viidates viimasel ajal vastu võetud mitmele maksuseadusele.
Samas on Emori uuringule tuginedes astmelise tulumaksu pooldajaid 71 protsenti Eesti rahvast. Järvelill ei välistanud, et Mõõdukate üks valimiseelseid lubadusi on astmelise tulumaksu kehtestamine. ?Seda tahab 71 protsenti rahvast,? rõhutas Järvelill. ?Astmeline tulumaks tuleb pikapeale niikuinii.?
Kui arvestada, et praegusi koalitsiooniparteisid seob koalitsioonileping ning maksuseaduste jõustumine võtab aega, ei saa astmeline tulumaks jõustuda enne 2004. aastat.
Harjumaa mööblitootja ASi Bodilsen Estonia juht Jaanus Ruuven ütles, et arvestades töötasude kasvu ja seega ka üha suurenevat maksumaksjate ringi, keda see puudutama hakkaks, on selleks ajaks astmelise tulumaksu pooldajate arv kindlasti väiksem.
?Olles ise apoliitiline, tundub mulle üha enam, et tegemist on rohkem riigi- kui majanduspoliitikute töövahendiga. Kas oleks siis veel midagi lihtsamat ja odavamat poliitilise poolehoiu võitmiseks,? nentis Ruuven.
Pillesaare sõnul pole ta ettevõtte tulevikku planeerides küll arvestanud võimalusega, et kehtestatakse astmeline tulumaks, kuid ta pidas võimalikuks, et siis tuleb palka tõsta.
Jürgen Lamp lisas, et probleemid võivad inimestel tekkida ka laenu tagasimaksetega, sest need on võetud ikkagi netosissetulekut arvestades.
?Sellisel juhul leitakse ilmselt ka võimalused mitte isiklikult tulu teenida, vaid hoida oma investeeringuid pikaajalistes instrumentides,? ütles Pillesaar, lisades, et eraisiku tulumaksu hakkab vähem laekuma ja tulu avaldub kusagil mujal.
Järvelill ei välistanud, et astmelise tulumaksu kehtestamisel tuleb taastada ettevõtete tulumaks. ?Pikas tulevikus ei ole sellest niikuinii pääsu,? sõnas Järvelill. ?Selle üle pole mõtet üldse diskuteerida.?
Järvelille hinnangul on ühtse Euroopa majandusruumi huvides surve niivõrd suur, et Eestil ei ole võimalik enam nii jätkata.
?Kuigi ma seda võib-olla ei tahaks, usun ma siiski Järvelille seisukohta,? ütles Bodilsen Estonia juht Jaanus Ruuven, ?kuid loodan siiski, et see pikkade aastate taha jääb, sest riigi ebaefektiivne valitsemine on ju kallis lõbu.?
Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasauna sõnul ei tähenda astmelise tulumaksu kehtestamine automaatselt, et raha hakkab vähem laekuma kui praegu. ?Kindel on aga see, et süsteem muutub palju keerulisemaks ja kulukamaks nii riigi kui maksumaksja jaoks.?
Viimane kord oli astmelise tulumaksu kava riigikogu arutlusel möödunud aasta veebruaris. Tookord juba kolmandat korda hääletas riigikogu Keskerakonna ettepaneku menetlusest välja, mis hakkas astmeid arvutama 3000kroonisest kuusissetulekust alates, alla selle olnuks tulumaks 15.