Eelarvekärbe lööb ehitustegevust

Riigieelarve kärbe tähendab, et mõneks ajaks peatatakse uute ehituste alustamine. ?Katuse ja korstna parandamist pole mõtet edasi lükata, küll aga saab viivitada kopa maasse löömisega,? ütles sotsiaalminister Eiki Nestor.

Nestori ütlust mööda loodetakse riiulile jäävate uusehitustega alustada siis, kui selgub, et raha laekumine esimesel poolaastal on oodatust parem. Sel juhul määrab valitsus raha kevadsuvisest lisaeelarvest.

Eile õhtul ütles rahandusminister Siim Kallas, et objektid, mille ehitamine viibib, selguvad kolmapäeva hommikuks, siis on tähtaeg esitada eelarve muudatusettepanekud riigikogule.

Eelarvekärbe ei puuduta kohalike omavalitsuste investeeringuid. Kindlasti algab Tartu uue vangla ehitus. Samuti ei puuduta eelarvekärped teedeehitust, sest enamik teid valmib laenuraha ja välisabi toel ning riigil on neis projektides vaid kaasfinantseerimise kohustus.

Justiitsminister Märt Rask kinnitas, et valitsuse esmahuvi on täita väljakäidud palgatõusu lubadused. Järgmisel aastal ootavad kõrgemat palka kohtuametnikud ja õpetajad.

500 miljoni krooni suurune auk riigieelarves tekkis, kui rahandusministeerium hindas majanduse reaalkasvu tuleval aastal protsendi võrra madalamaks.

Aeglasem majanduskasv tähendab ka väiksemaid laekumisi sotsiaalmaksust ja väiksemat sisemajanduse kogutoodangu kasvu, seega kärbivad ennast ise viimase kahe ühikuga seotud eelarvekulutused.

Väiksem sotsiaalmaksu laekumine kärbib ravi- ja pensionikindlustuse summasid. Haigekassa saab tuleval aastal kasutada 57 mln krooni vähem. Kärbe ei tee haigekassat murelikuks, sest see ei tähenda tavainimesele ja haiglatele teenuste vähendamist, vaid raha leitakse erakorralistele kulutustele mõeldud reservist.

Pensionikindlustusele laekub vähem 87 mln krooni. ?Jumala pärast ei tähenda see pensionide vähenemist,? ütles Eiki Nestor.

Et kaitsekulutused moodustavad kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis viimase kasvu aeglustudes väheneb ka kaitsekuludeks riigieelarvest ette nähtav summa 10 miljonit krooni.

Ligikaudu 130 mln krooni vähendatakse kulutusi riigiaparaadile.

Siim Kallase sõnul on eelarvesse jäänud veel näpuotsatäis puudujääki, millele leitakse kate täna hommikuks. ?500 miljonit, mis kärpida oli vaja, pole just suur summa, aga valus,? ütles Kallas.