Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poodnikud ootavad rendipinna hinda

    Seaduse kohaselt on mitteeluruumi rentnikul selle eelisostuõigus alghinnaga ? milleks on turuhind ? juhul, kui tal on kasutusleping sõlmitud enne eelmise aasta detsembrit ning avaldus esitatud enne 1. detsembrit sel aastal. Pärast seda toimub erastamine ainult avalikul enampakkumisel.
    Ainuüksi Tallinna kesklinnas on erastamisvõimalusega mitteeluruume katvaid rendilepinguid umbes 450. Ruumid peavad asuma majades, millest vähemalt 50 on korterid. Kesklinna vanema Siim-Valmar Kiisleri sõnul on ligi 280 rentnikku teinud praeguse seisuga avalduse rendipinna erastamiseks ning enne peatset tähtaja kukkumist on oodata avalduste lisandumist. Samas lisas Kiisler, et riigikogu võib seda tähtaega ka pikendada.
    Linnale kuuluvates ruumides tegutsevate ettevõtjate küsitluse kohaselt soovitakse rendipind küll erastada, kuid samas võib takistuseks osutuda hind, mille kohta senini infot pole.
    Tartu maanteel tähtajatu rendilepinguga tegutseva kaupluse Kioma Keraamika omaniku Raivi Juksi sõnul investeeris ta endise raamatukaupluse remonti 200 000 krooni, sest ruume polnud remonditud alates 1959. aastast. ?Olen huvitatud, et need pinnad mulle jäetaks,? märkis ta. ?Loodan, et ruumide hindamisel arvestatakse tehtud investeeringuid, see oleks õiglane.?
    Pärnu maanteel prillipoodi pidava Eesti Optiku juhatuse liikme Jevgeni Smirnovi hinnangul annaks kauplusepinna erastamine kindlustunde pikemaks perioodiks. ?Saaks teha kapitaalsemaid parendusi,? viitas ta näiteks maja fassaadi remondile ning ukse- ja aknaplokkide väljavahetamisele.
    Samas lausus Smirnov, et linna pakutud rendipinna ostuhind võib osutuda vaieldavaks. Senini pole hindaja Eesti Optikut ja Kioma Keraamikat külastanud, küll on aga nad nagu kõik teisedki erastamishuvilised saanud linnaosavalitsusest kirja teatega, et nende soovidega arvestatakse.
    Tallinna linnavalitsuse korraldatud riigihanke hindaja leidmiseks võitud ASi Kinnisvaraekspert hindaja Margus Tinno sõnul on tööga juba alustatud. Kuna hindamine käib linnaosavalitsuste esitatud tellimiskirjade alusel, siis sõltub kiirus linnaosavalitsuste jõudlusest.
    Tinno ütles, et hindamisel kasutatakse kahte meetodit ? tehingute võrdlemist ning tulumeetodit. ?Meie hindame pinda tema praegust seisundit arvestades,? märkis ta. ?Me ei tegele investeeringuid puudutavate tasaarvelduste tegemisega, see on linna ja rentniku vaheline asi,? ütles hindaja. Kinnisvaraekspert rentnikele mingit infot ei väljasta, vaid seda teeb linnaosavalitsus.
    Siim-Valmar Kiisleri sõnul tehtud investeeringuid hinna juures ei arvestata. ?Üldjuhul on rentnikud saanud ruumid rendile selle arvestusega, et neil tuleb endal remont teha,? märkis linnaosa vanem.
    Tartus, kus erinevalt Tallinnast on erastatavate rendipindade suurusjärk on umbes kümme, pole hinnaküsimus probleeme tekitanud, ütles linnavalitsuse majandamisteenistuse juhataja Tarmo Tüür. ?Hinna osas palju mänguruumi pole, alghind on kõigi jaoks üks,? lisas ta. Samas pole Tüüri sõnul erastatavad pinnad olnud ka kõige uhkemad.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.