Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äriidee ID-kaardi varjus

Merike Ojasson 22. november 2001, 00:00

Riigi rahakotist antakse 331 miljonit krooni ID-kaartide valmistamiseks firmale TRÜB Baltic AS, kes töötab juba poolteist kuud Hansapanga peamaja keldriruumides pangakaartide isikustamisega. Samas ruumis asuva kiipkaardiliini peal personaliseeritakse Eesti ID-kaardid, sest just TRÜB võitis möödunud aastal kaartide riigihankekonkursi.

Hansapank teatas juba suve hakul, et 2002. aastal vahetatakse praegused magnetribaga kaardid kiipkaartide vastu. Juhul kui kiipkaarte hakatakse valmistama samal liinil, kust tulevad ID-kaardid, on TRÜB tabanud ühe hoobiga mitu kärbest. Kaardiliin makstakse kinni maksumaksja rahaga ja TRÜB võib juba täna osutada piiranguteta kõigile oma teenuseid. Kui näiteks Hansa- või Ühispank otsustab osta TRÜBi käest kaartide teenust, muutub riik pankadele kaardivalmistajaks.

Tegelikult kirjutas siseminister koos viieaastase teenuse ostmise lepinguga alla sellele, et riik ostab need masinad ära. ?Kuna Eesti Vabariik ostab TRÜB AG-lt teenust, sisaldub seadmete ja tootmisliinide maksumus isikutunnistuste kaartide hinnas,? vastas siseminister Tarmo Loodus riigikogu liikme Ignar Fjuki pärimistele.

Kummalisel kombel ei huvita riiki, kellele ja mis ulatuses nende masinate peal veel teenuseid pakutakse. TRÜB AG ja Eesti riigi vahelises lepingus ei ole sätestatud piiranguid seadmete kasutamise osas.

?Siseministeerium ei piira TRÜBi masinate kasutamist, meie ostame teenust,? kinnitas ministeeriumi pressinõunik Anu Adra.

TRÜB Baltic ASi juhatuse liige Matti Klaar kinnitas, et firma tulevikusuunitluseks on tõepoolest ka pankadele kiipkaartide valmistamine. ?Kiibiasi on tulevikuooper ja peaaegu möödapääsmatu. Meie masinate võimsus, mis on 5000 kaarti päevas, lubab seda, et ka pangad hakkaksid meie juures kaarte tegema. See on programmeerimise küsimus,? selgitas Klaar.

Kahtlusi teemal, et äkki olid TRÜBi ja Hansapanga vahel kiipkaarditeemalised kokkulepped juba varem olemas ning riigi rahaga ostetud liinil hakkavad valmima pangakaardid, Klaar ei kinnita.

?Ma ei tea sellest midagi. Mul on raske ette kujutada, et Hansapank ja TRÜB kahepeale sepitsevad riigi vastu midagi, tahavad midagi riigi kulul teha. See on absurd,? sõnas Klaar.

Masinate võimalikku riigile ostmist kommenteeris Klaar lausega, et riigil on masinate väljaostmisõigus igal ajal. ?Ma võin aimata, et viie aasta pärast on need seadmed amortiseerunud nulliks või on nende jääkväärtus väga madal. Usun, et nende seadmete majanduslik väärtus on viie aastaga peaaegu ammendunud, kuigi nad võivad ka siis veel hästi töötada,? ütles Klaar.

Riigikogu ja Reformierakonna liige Ignar Fjuk kinnitas, et tegelikult maksab ID-kaartide valmistamine riigile mitte 331 miljonit krooni, vaid 411 miljonit krooni, sest kaartide sertifitseerimine maksab lisaks veel 80 miljonit krooni.

?Siiamaani ei ole esitatud rahandusminister Siim Kallase nõutud erinevate variantide võrdlevat analüüsi, mis näitaks, kui palju maksab ID-kaardi projekt ühel või teisel juhul või kuidas muuta projekti ratsionaalsemaks. Samas olen näinud Sertifitseerimiskeskuse äriplaani, kus on tulude poolel 80 miljonit krooni ID-kaartide eest,? ütles Fjuk.

Fjuki sõnul ei tea riik tegelikult, millisele lepingule ta alla kirjutas ja sellise paberi allkirjastamine on tema sõnul pehmelt öeldes häbiväärne. ?Ei ole täpselt teada, kui palju maksid seadmed, mis on nende võimsus, milline on nende arvatav amortisatsiooniaeg. Lepingus ei ole sätestatud, kui suure osa liinide mahust võtavad ID-kaardid. Võib-olla moodustavad nad kogutoodangust ainult 10 protsenti, aga meie oleme selle kinni maksnud,? lisas Fjuk.

TRÜB Baltic AS on esialgseid läbirääkimisi võimaliku koostöö teemadel pidanud ka Ühispangaga. ?Teoreetiliselt võiksime nendelt plastikkaarte tellida, praegu tellime oma kaardid Rootsist litsentseeritud valmistajalt. TRÜBiga suhtlemine on algstaadiumis. Juhul kui nad hakkavad personaliseerimisega tegelema, siis sõltub meie jaoks lepingutingimustest, kas ja millist koostööd me arendame. Kaartide personaliseerimise protsess ei ole konkureerimise koht,? arvas Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktor Jaan Tamm.

Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et riigikontroll ei ole seni saanud endale riigi ja TRÜB AG vahel sõlmitud lepingute koopiaid. ?Praegu ID-kaartide kohta auditit ei tehta ja mingeid otsuseid seda alustada pole ka tehtud, aga teoreetiliselt on see võimalik. Midagi kahtlast riigikontroll kiipkaardiliini küsimuses praegu ei näe. Pigem on see normaalne, kui liini koormatakse maksimaalselt. Ilmselt siis leiab TRÜB turul potentsiaali, et liin ehitada,? kommenteeris Soiver.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing