Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jalatsite ostmisel tuleb mõelda otstarbele

Kristina Vaksmaa 22. november 2001, 00:00

Võimalike probleemide ennetamiseks on kõige tähtsam on valida endale õige suurusega (pikkuse ja laiusega) ning sobivast materjalist jalatsid. Jalatsite valikul tuleks arvestada jalatsi otstarvet ja kandmistingimusi. Näiteks kõrgekvaliteedilisest, kuid õrnast materjalist peokingadega ei ole soovitatav käia igapäevaselt tänaval, isegi spordijalatsite ostmisel on väga oluline, kas neid tahetakse kanda aeroobikatrennis, jalgpalli mängides või tervisejooksu tehes. Kui ei ole arvestatud jalatsite otstarvet, ei ole pretensiooni esitamine õigustatud.

Jalatseid valmistatakse peamiselt järgmistest materjalidest:

  • pindvärvitud nahk;
  • aniliinnahk;
  • seemis- ja veluurnahk;
  • nubuknahk;
  • rasvanubuknahk;
  • tekstiil;
  • sünteetilised materjalid.

Jalatsite märgistamist reguleerib EV määrusega nr 21 20.01.1999 kinnitatud ?Jalatsite märgistamise eeskiri?. Vastavalt sellele peavad jalanõudel olema näidatud pealsete, voodri ja talla valmistamisel kasutatud materjalid. Lisaks tasub jalatseid ostes ja hooldades küsida müüjalt võimalikult palju infot jalatsite valmistamiseks kasutatud materjalide, kandmistingimuste (kas tänaval või siseruumides kandmise jalats jne) ning hooldamise kohta. Mõistlik on valida normaalsuurusega või veidi suuremad jalatsid, kui soovitakse kasutada täiendavalt vahetatavaid sisetaldu ? nii on jalal ruumi hingata.

Kulunud või pleekinud jalatsite puhul on soovitatav kasutada värvi sisaldavaid hooldusvahendeid, soolveerantide eemaldamiseks aga spetsiaalseid hooldusvahendeid. Kinga kreemitamisel tasub kasutada kingaga sama värvi kreemi, siis ei ole vaja spetsiaalseid värvitaastajaid.

Kui ostetud jalanõul on vaatamata õigele kandmisele ja hooldusele ilmnenud mingi viga, tuleb kohe kauplusse tagasi minna, et seal oma probleem lahendada. Üldiselt ilmnevad jalatsite vead õigel kandmisel ühe kuu jooksul, kuid varjatud tootjapraak võib välja tulla ka hiljem. Seaduse kohaselt võib pretensiooni esitada kuni 6 kuud, pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui jalats on ära kantud; pruugitud ebaõigetes kandmistingimustes või valesti hooldatud (selle tulemusena on jalats mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõiked, rebendid, talla lahtitulek, kontsa murdumine või äratulek, kemikaalidega kahjustumine). Sellistel juhtudel ei pruugi ekspertiis teha otsust tarbija kasuks.

Kindlasti tuleks säilitada ostudokumendid (ostut?ekk), mis tõendavad, et ost on tehtud just sellest poest. Müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta ning jalatsite ostmiseks tehtud kulutused on olnud asjatud.

Maksmist tõendaval t?ekil peavad olema järgmised andmed: müüja rekvisiidid (firma nimetus, asukohta, registreerimisnumber); kuupäev; iga üksiku kauba nimetus ja hind; arve kogusumma.

Pärast kaubal puuduse avastamist tuleb müügidokumendid kokku koguda ja minna kauplusesse tagasi. Ostja peab müüjale selgitama probleemi ja esitama omapoolse lahendi ? puuduse kõrvaldamine, kauba tagastamine või asendamine uuega, müügihinna alandamine.

Kui tarbija on faktide esitamisel täpne, jääb mõistlikuks ja viisakaks, on suurem tõenäosus, et koos müüjaga leitakse tekkinud probleemile lahendus.

Kui ostja pole rahul müüja vastusega, tuleks teha kirjalik avaldus, kuhu märkida: ostu sooritamise kuupäev; rikke või puuduse ilmnemise kuupäev; rikke või puuduse tunnused; omapoolne lahend; ekspertiisi andmise ja ekspertiisi kulude kompenseerimise nõusolek, kui defekt on tekkinud ostja süül. Kui kauplus kuulub suuremaase kaupluste ketti või juhtkond asub mujal, on soovitav adresseerida kaebus peakorterisse.

Kui müüja ei ole nõus ostja avaldust tarbijale positiivselt lahendama, peab ta korraldama jalatsi ekspertiisi andmise. Ekspertiisikulud tasub süüdiolev pool. Kui defekt on tekkinud jalatsi ebaõigest kandmisest või hooldamisest, peab ekspertiisikulud maksma tarbija. Kui ostja pärast kõiki neid toiminguid ei saa ikkagi rahuldavat vastust, võib pöörduda tarbijakaitseametnike poole. Nendeks on ühiskondliku liikumise volitatud esindajad, linna-, alevi- või vallavalitsuse ametnikud või siis Riigi Tarbijakaitseameti töötajad.

Viimane samm on oma õiguste saavutamiseks pöörduda kohtusse, sest on probleeme, mille lahendamiseks ei ole õigust isegi tarbijakaitseametnikel, näiteks kahe erineva ekspertarvamuse korral.

Sellised seadused kehtivad kataloogi- ja ka allahinnatud kaupade puhul, aga ainult siis, kui hinda ei ole alandatud kauba defekti tõttu või kui kaup ei ole komisjonimüügis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing