Järelevalveasutused tõhustavad koostööd ümbrikupalkade vastu

Katrin Kurss 22. november 2001, 00:00

Esimesed kontrollaktsioonid toimuksid juba selle aasta detsembris Tallinnas.

?Valime välja probleemsed ettevõtted ning hakkame neid kontrollima,? rääkis tööinspektsiooni juht Priit Siitan eile ümbrikupalkasid käsitleval ümarlaual.

Tööinspektsioon kontrollib, kas töötajatel on kirjalikud töölepingud, politsei aitab tuvastada isikuid, maksuamet kontrollida raamatupidamisdokumente, tööturuamet saab täpsustada, kas mustalt töötavad isikud pole end abiraha saajana arvele võtnud, selgitas Siitan kontrollimehhanismi.

Tööinspektorid üksi ümbrikupalkadele jälile ei saa, sest neil puudub ettevalmistus raamatupidamise kontrollimiseks.

Seni on ametkonnad edastanud maksupettusi puudutava info maksuametile. Maksuametilt aga teised ametkonnad teavet selle kohta, kui palju mõni ettevõte oma töötajate pealt makse maksab, ei saa, sest maksukorralduse seadus ei luba sedalaadi infot avalikustada.

Meile on enam-vähem teada, kes ümbrikupalka maksab, ütles maksuameti peadirektor Aivar Sõerd. Vihjeid ümbrikupalkade kohta saab maksuamet tööinspektsioonilt, ametiühingutelt ja politseilt. Samuti analüüsitakse inimeste otseseid kaebusi ja meedias avaldatut.

Sõerdi sõnul on probleemiks juriidiliste tõendite kogumine ja vormistamine ning kohtule esitamine. ?Mõnikord jääb ümbrikupalk tõendamata, aga avastatakse ja tõendatakse hoopis käibemaksupettus,? ütles Sõerd. Paraku on kohtusse jõudnud suhteliselt vähe ümbrikupalga juhtumeid, tõdes maksuameti peadirektor.

Töötajate tunnistused on maksuametile oluliseks tõendusmaterjaliks. Samas ei julge töötajad ümbrikupalkadest teatada, sest seaduse järgi lasub ka neil vastutus maksmata tulumaksu eest. Sõerdi sõnul ei kohalda maksuamet praktikas ka praegu sanktsioone töötaja suhtes, kui see ei ole inimesele piisav tagatis.

Sõerd tõdes, et maksuamet on ümbrikupalkadega tõsisemalt tegelema hakanud alles kahel viimasel aastal. Eeldusteks on isikustatud sotsiaalmaksu andmebaas, täiustatud revisjonimetoodika ja revidentide väljaõpe.

Kokkuleppe kohaselt moodustatakse ametkondade töötajatest igas maakonnas neljaliikmeline töögrupp, mis hakkab küsimusega tegelema kohalikul tasandil. Täpsustatud koostööpõhimõtetes lepivad ametid kokku järgmisel nädalal.

Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi hinnangul makstakse ümbrikupalka enamikus ettevõtetes. Ta avaldas kahtlust, kas jätkub piisavalt ametnikke, et rikkumistele piiri panna.

Kriis väitis, et vastupidiselt ametiühingute seisukohale on sageli ka töötaja huvitatud sellest, et saada rohkem palka kätte. ?Kui see nii poleks, võiks ju maksude maksmise kohustuse panna töötajale eeldusel, et ta on kuulekas kodanik ja huvitatud riigipoolsetest sotsiaalsetest tagatistest,? märkis ta.

Ametiühingujuhid seevastu väitsid, et ümbrikupalgaga leppimine on töötajale mõnikord ainus võimalus tööd saada. Ametiühingud näevad oma rolli töötajate teadlikkuse tõstjana ning järelevalveorganitele rikkumiste kohta info edastajana.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kadi Pärnits nentis, et ettevõtetes, kus on ametiühingud, makstakse ümbrikupalka vähem. Pärnitsa sõnul vähendab ümbrikupalkade osakaalu ka miinimumpalga tõus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing