Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Konkurentsialane koostöö

22. november 2001, 00:00

Suured liitumised Boeingust ja McDonnell Douglasest kuni General Electricu ja Honeywellini ning monopoolsusevastased kohtuasjad, nt Microsofti või vitamiinituru kartellinud farmaatsiaettevõtete vastu või hiljutised SASile ja Maersk Airile määratud trahvid, tõmbavad endale üha rohkem üldsuse tähelepanu. See huvi on globaalne, kuna konkurentsiametite otsused annavad sageli tunda väljaspool riigipiire.

Konkurentsipoliitika on leidnud laia kõlapinda kahel põhjusel. Esiteks on praegu globaliseeritud turgude ja veelgi rahvusvahelisemate äristrateegiate ajastu. Kui suurte paljurahvuseliste riikide käive ületab keskmise suurusega riikide SKT, võivad ühised otsused mõjutada sadade tuhandete töötajate ja miljonite tarbijate igapäevaelu üle kogu maailma.

Suurenenud huvi konkurentsipoliitika vastu tuleneb ka teadmisest, et see on üks parimaid kättesaadavaid vahendeid, et kontrollida majandusjõu kuritarvitamist võimsate tööstuslike või kaubanduslike huviosaliste poolt. Tarbijate või üldisemalt kodanike huvisid saab kaitsta ainult konkurentsipoliitika kaudu.

Kuid samas kui konkurentsiametid võtavad kõikjal arvesse tänapäeva ettevõtete globaalset iseloomu, seisavad nad silmitsi olulise väljakutsega ? mõnede oma otsuste eksterritoriaalse laadiga. Tänapäeval võivad konkurentsiametid kehtestada tingimused selliste äriühingute liitumise suhtes, mis asuvad ja sooritavad suurema osa oma äritegevusest väljaspool vastava ameti õigusalluvust. Sellised juhtumid võivad põhjustada pahameelt asjakohaste ettevõtete koduriigis. See konkurentsipoliitika rakendamise aspekt osutab vajadusele tagada maailma konkurentsi rakendamise süsteemide vahel maksimaalne koondumine.

Tuleb luua konkurentsiametite vaheliste võrkude, koostöömehhanismide ja põhimõtete koordineerimise vahendid, et kindlustada rahvusvahelistel turgudel konkurentsi säilimine. Sellise koostööga on võimalik tagada, et globaliseerimisprotsess jääb majanduslikult efektiivseks ja sotsiaalselt vastuvõetavaks.

Tänapäevast süsteemi rahvusvahelise konkurentsipoliitika jälgimiseks ja rakendamiseks saab parandada kolmel üksteist täiendaval ja toetaval viisil. Tugevdada tuleb mõlemapoolset koostööd. EL on sõlminud USA ja Kanadaga kahepoolsed koostöölepingud ning viimistleb lepingut Jaapaniga. Mujal on koostöö ette nähtud laiemate kaubandust käsitlevate kokkulepetega, nagu tolliliit Türgiga või Euroopa lepingud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. USA on sõlminud rohkem kahepoolseid koostöölepinguid.

Koostoime ihaldusväärsus kajastub ka mittesiduvates ?OECD soovitustes koostöö kohta monopoolsusevastastes küsimustes? võitluseks kartellide vastu, mida enamik OECD liikmeid järgib. Sageli on tõesti kasulikum teha koostööd kui praktiseerida ühepoolset eksterritoriaalset õigusalluvust.

Teiseks töötame me koos paljude teiste konkurentsiametitega, et luua globaalne võrk. Selline võrk peaks olema avatud kõigile riikidele, kellel on konkurentsi rakendamise re?iimid, s.o põhilised seadusandlikud konkurentsialased raamistikud, administratiivne ja/või kohtulik rakendamise võime ning rakendamist käsitlev dokumentatsioon. Arengumaid, kus praegu seatakse sisse konkurentsire?iime ja suurendatakse asutuste võimet neid rakendada, saaks õhutada selliste jõupingutustega ühinema. Kaasata tuleb isikuid mitteriiklikest asutustest, nagu juristid, ettevõtete juhid ja tarbijate esindajad ning monopoolsusevastased teadlased ja teised eksperdid.

Võrgu liikmed peaksid püüdlema maksimaalse konsensuse poole nii konkurentsipoliitika materiaalses kui majanduslikus aspektis ning rakendamise prioriteetide suhtes. Konsensuseni peaks viima ühine arusaam parimast lähenemisest probleemide lahendamisele. See projekt edendaks ühist ülemaailmset ?konkurentsikultuuri? ning julgustaks ühtlasi arenenud riike ja arengumaid sisse seadma ja rakendama eeskujulikke põhimõtteid. Rõõmustav, et oktoobris esitati selline algatus Rahvusvahelise Konkurentsivõrgu (ICN) nime all.

Lõpetuseks, edenema peaksid WTOs peetavad läbirääkimised mitmepoolse kaubanduse ja konkurentsi kokkuleppe üle, mis võib köita tärkavaid ja arenevaid majandusi ning siirdemajandusi. Tänaseni on WTO huvi konkurentsi vastu piirdunud reageerimisega konkreetsetele küsimustele, mitte üldisele pildile. Me peame looma põhiliste süsteemsete tagatiste (läbipaistvus, mittediskrimineerimine jms) kogu, mis oleks seotud teatavate materiaalsete miinimumnõuetega, eelkõige äärmuslike kartellide keelamisega.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing