Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööd tuleb teha nagu omanik

Õnne Pärl 22. november 2001, 00:00

Viilup arvab, et majanduslikus mõttes võiks kas või hommepäev pensionile jääda, oma toolist ta kinni ei hoia. Seda enam, et siis saaks pühendada enam aega rohelisele hobile, nimelt on mees oma suvila maadele istutanud tuhandeid puid 120 liigist.

Samas tunneb ta Saaremaa suurima tööandjana suurt vastutust, et tööstuse asjad ikka ülesmäge läheksid. ?Ole sa noor või vana, sa pead suutma ajaga kaasas käia ja areneda. Kui sa ei suuda seda, pead kõrvale astuma,? ütleb 43 aastat Saaremaa piimatööstust teeninud mees veendunult.

Kuidas sattusite Lõuna-Eestist Saaremaale?
Olen Karulas sündinud. Peale keskkooli läksin Õisusse. Olin praktikal Karulas ja Amblas, mis oli tollal vabariigi suurim võitööstus. Pidin pesema kord vanne. Kuna olin perest, kus oli 4 last ja raha vähe, hakkasin tõsiselt tööle ? pesin ja kraamisin, et end tööka mehena näidata. Kui siis 1959. aastal oli töökohtade pakkumine, sai valida Eesti piires. Saaremaal oli pakkuda võimeistri abi koht ? polnud päris lihttööline, vaid ikka nagu ninapidi asja juures ning ka palk oli suurem.

Kus te elasite, kui oma esimesele töökohale tulite?
Kaks kuud olin Kärla võitööstuses võimeistri abi ? ega siis elamist olnud. Kodunt sain kaasa 100 rubla, teki ja linad, millega tuli elu alata. Kodu elukohta mul polnud magasin esialgu meistriga ühes voodis. Hiljem ostsin endale ku?eti.

Mõne kuu pärast tehti mulle ettepanek, et viivad mu üle Pihtla võitööstuse peainseneriks. Eks need tööstused olid tol ajal pooleldi käsitööstused ja kui direktor kursustele läks, tuli mul mõte, et viiks seadmed elektri peale üle. Mäletan, kuidas õhtuti helistas pearaamatupidaja direktorile, et tule ruttu tagasi, Viilup on lolliks läinud, kogu tööstus segamini aetud. Kuu aja pärast oligi veidi kaasaegsem.

Tehti mulle siis ettepanek tulla linna tehnoloogi kohale, käisin siis mootorrattaga linnas tööl. Käisin magamas linnas perest peresse ? pikemat aega elasin siis ühes peres. Oli mul seal nii 4 m² pinda ? voodi, öökapp ja kohver. Hiljem ehitati kombinaati majake, kus sain toakese.

Olete direktori kohal 1973. aastast. Mis te arvate, miks just teid edutati?
Ma arvan, et paljudel on ümber sõbrad, sugulased ? mul oli ainult oma töö. Olgugi et olen palgatööline alati olnud, olen töötanud nagu omanik. Eks ma ole püüdnud oma tööd alati hästi teha ja ennast täiendada ? EPA jäi pooleli, sest palk oli väike ja Tartus käimine kauge ja kallis, aga TPI sai hiljem lõpetatud.

Mis keeli te räägite?
Olen keeltes ikka väga tagasihoidlik ? vene keelt ikka ja saksa keelt ka tongin. Soome keelest saan ikka ka aru.

Te olete palgatööline ? kes on Saaremaa liha- ja piimatööstuse omanik?
Paljud ütlevad, et meie firma on Eesti kõige suurem kolhoos ? algul oli ühistus üle 1900 omaniku; praegu on enam kui 1500 Saaremaa põllumehest omaniku. Meie suund on ikka alati olnud see, et kõigepealt peab põllumees ? ikka järgmise kuu jooksul ? raha kätte saama, siis alles tööstus. Suurpõllumees võib hiljem saada kui väiketalunik, kellele see raha on eluliselt oluline.

Meil on ka head suhted Ühispangaga, kust oleme võtnud arvelduskrediiti ning kui põllumehel on mõni hädaline asi, anname talle laenu ? näiteks läks traktor katki ja on kohe raha vaja. Meil on tekkinud väga usalduslik vahekord ning aastas saab abi nii umbes 250 inimest. Keegi pole alt ka vedanud, vaid ühega on raskusi.

Kas Eestis on liiga palju väikseid liha- ja piimatööstusi?
Kokku on umbes 270 lihatööstust, mis tõesti on Eesti jaoks liig. Samas olen selle poolt, et peavad jääma ka väikesed tööstused ? nii 30 peaks olema piisav kogus.

Olete töötanud kombinaadis 43 aastat ? millist kasu ja kahju olete nende aastatega saanud?
Kasu poole pealt ? tunnen piimandust üdini, tean nüansse. Halvema külje pealt ? et vene aja lõppemisega jäid meile mälestuseks mitmed rändpunalipud, siis arvati, et kapitalismiga ei tule minu meeskond toime. Arvan, et mõni ütleb, et sa juba vana mees ja juht peaks noorem olema.

Ütlen niimoodi: ole sa noor või vana, sa pead suutma ajaga koos käia, areneda ja oma asja tundma. Kui sa ei suuda seda, pead kõrvale astuma.

Meil on firmas kõikide eakamate juhtide jaoks vahetusinimesed olemas, keda koolitatakse. Ei ole nii, et hoiame lauast tugevasti kinni ? kui on vaja lahkuda, ei ole vaja konkursse korraldada ja mõelda, kes tuleb asemele. Anname tööstuse noortele võimaluse.

Mul on tööleping järgmise aasta 20. juulini ? mul ei ole materiaalset vajadust siin kohal olla, aga minu silmad ei tohi seda näha, et tööstus läheks alla.

Mida teete siis, kui pensionile jääte?
Kui nõu tahetakse, siis muidugi hea meelega nõustan. Aga muidu ? mul on suvekodu 9 km ja 750 m Kuressaarest. Võib-olla on see naeruväärne, aga ma olen istutanud sinna üle 2000 puu 120 liigist. Näiteks on mul maas 9 sorti kartuleid, mida mul tegelikult vaja ei lähe ja mis ma ära jagan. Aga ma katsetan sorte.

Mul on 72 kirsipuud, õnneks head naabrimehed korjavad. Aga kevadel, kui kirsid õitsevad, on ilus vaadata. Ma olen maamees, nii et mulle meeldib käsi mullaseks teha.

Kirjeldage palun oma tööstiili?
Ma ei tule ükski päev tööle, kui minul ei ole päevaplaani. Laua taga ma palju ma ei istu, mobiil on mul sees alati. Tööstuses käin harva. Siis, kui ehitati juustutööstust, ei läinud ma enne, kui lindilõikusele ? ma usaldan oma töötajaid. Samas iga hommikul kell 9 ? viibin ma siis komandeeringus või ükskõik kus ? tahan saada täpse ülevaate, palju on ettevõttel raha, palju võlgasid jne. Nii et finantsküsimustega olen alati kursis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing