Eesti Pank kommenteerib oma majandusprognoosi

Maailmamajanduse arengud on viimase poole aasta jooksul olnud ebasoodsad ning praeguseks on maailma majanduskasv märgatavalt aeglustunud. Praeguses surutise algusfaasis on väga keeruline hinnata selle võimalikku ulatust ja sügavust, seetõttu on lisaks Eesti Panga prognoosile koostatud teine stsenaarium juhul, kui maailmamajanduse seisak on sügavam ja pikemaajalisem.

Väliskeskkond. Vaatamata praegusele ebasoodsale majanduskliimale maailmas võib oodata, et majanduste ergutamisele suunatud majanduspoliitilised meetmed, sh juhtivate keskpankade intressilangetamised ning eelarvepoliitika kohandamine arenenud riikides, hakkavad mõningase viitajaga mõju avaldama.

Sellisel juhul võib surutis jääda maailmas suhteliselt lühikeseks ning 2002. a jooksul on oodata olukorra järg-järgulist paranemist. Sellele vastab ELi 2001. a 1,5?1,8 kasv, mõnevõrra madalam kasv järgmisel aastal koos keskmiselt taastuva majanduskasvuga aasta teisel poolel ning taastumine potentsiaali lähedaseks 2003. a.

Eksport. Eeldades, et alates järgmise aasta teisest poolest leiab aset maailmamajanduse olukorra paranemine, on ka Eesti ekspordi mõõnaperiood suhteliselt lühike ning seisak jääb 2002. a esimesse poolde. Prognoosi järgi suureneb Eesti otseekspordi reaalmaht 4,2 2002. a ja 9,8 2003. a. Samas peaks erinevalt 1998. a Vene kriisist ebasoodne väliskeskkond mõjutama pea kõiki eksportivaid harusid.

Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud. Sisenõudluse kasv aeglustub 2002. a 3,5ni. Ebakindlus hoiab eratarbimist tagasi, samas madalad intressimäärad ning elatustaseme tõus toetavad tarbijate kulutamist.

Arvestades pikemaajalisi soodsaid majanduskasvu perspektiive ning majanduse jätkuvad restruktureerimisvajadust, jääb Eestis ka lähiaastatel Euroopa riikide keskmisest kõrgem investeeringute tase püsima ? eelduseks välisinvesteeringute sissevoolu jätkumine endisel tasemel (ca 6?7 SKPst). Kokkutõmbuva ekspordi ja sisenõudluse taustal alaneb ka impordi kasvutempo.

Majanduskasv. Kui kevadel tundus üle 5 majanduskasv 2002. a tõenäoline, siis Eesti Panga uue prognoosi kohaselt ulatub see 3,5ni ning alles 2003. a on oodata majanduskasvu taaskiirenemist 4,8ni. See stsenaarium tähendab siiski jätkuvalt ca 2?2,5 punkti võrra kiiremat majanduskasvu kui ELis, seda tänu varasemate majandusreformidega loodud soodsale institutsionaalsele ja materiaalsele baasile ning investeeringutele. Väliskeskkonna surutise mõjul väheneb ekspordi kasvutempo, kuid seda tasakaalustab suhteliselt stabiilne tarbimine. Investeeringute kasvutempo stabiliseerub.

Inflatsioon. Aeglustuva maailmamajanduse tingimustes ja alanevate toormehindade mõjul vähenevad ka inflatsioonisurved. Eelkõige eurotsooni hindade mõjul jätkub Eesti avatud sektori inflatsiooni aeglustumine ning avatud sektori hinnakasv on 2002. a viimaste aastate omast madalam, ulatudes 2,6ni. Samas on 2002. a ees mitmed administratiivsed hinnatõusud, mis tõstavad märgatavalt varjatud sektori hindade taset. Kokku kasvavad tarbijahinnad 2002. a 3,7 ning 2003. a, tänu taassuurenevale välistele inflatsioonisurvetele, 4.