Euroopa langus võib Eestile kasuks tulla

23. november 2001, 00:00

Eesti Pank korrigeeris eile majanduskasvu prognoosi. Keskpanga hinnangul on tänavuse aasta majanduskasv 4,7, 2002. aasta kasvuks prognoositakse aga 3,5.

Kui tänavuse majanduskasvu prognoos jäi veel suvel prognoositud 4,5?5,3 piiresse, siis 2002. a kasvuprognoosi on varasemalt 5,7 protsendilt tugevasti alla tõmmatud. Keskpank üllatas tänavu sellega, et käis välja koguni kaks stsenaariumi ? lisaks esimesele ka mustema, mille kohaselt on kasvunumber tuleval aastal 2,5.

Äripäev arvab, et ELi riikide majanduskasvu aeglustumine võib Eesti majanduse arengule hoopis kasuks tulla ja majandus kasvab järgmisel aastal kiiremini kui Eesti Panga prognoositud 3,5.

On hulk positiivseid näitajaid ja trende, mis viitavad sellele, et kasv võib tulla tugevam. Plusspoolele võib kanda keskmise palga jätkuva tõusu, investeeringute hüppelise suurenemise aasta esimesel poolel, ettevõtete realiseerimise netokäibe kasvu, inflatsiooni taltumise, madalad laenuintressid. Lisaks lubab positiivset meeleolu nn emotsionaalne poolus. Viimasel ajal on tulnud lausa ridamisi uudiseid Eesti edust kõikvõimalikes raportites ja riigireitingu paranemisest. Nii et viimaste aastate halvimad välistingimused, millele keskpank viitab, võivad Eestile hoopis kasuks tulla. Väitis ju nt Hansapanga juht Indrek Neivelt, et Eesti ettevõtjail õnnestus edukalt Soome turule minna just siis, kui Soomes oli majanduskriis. Eesti ettevõtjad on saanud uusi kliente tänu jahtumisele Skandinaavias ja pingetele Aasias.

Euroopa probleem on praegu see, et tarbimine on vähenenud ja ettevõtjad peavad hakkama otsima odavamaid võimalusi tootmiseks. See toob kaasa tööpuuduse suurenemise ja sissetulekute vähenemise. Meie aga võidame sellest, sest Eesti on riik, kus saab odavamalt toota.

Näiteks tuli eile uudis, et järgmisel aastal hakatakse Eestisse ehitama väikest tselluloositehast ? investeering 140 miljonit Rootsi krooni. Üleeilne Eesti Päevaleht kirjutas, et Eestist otsib koostööpartnereid ligi 50 Rootsi ettevõtet. Tõsi, paljudel juhtudel on tegemist allhankega, ent trend on sinnapoole, et ka põhitootmist soovitakse üha enam Eestisse tuua. Mis kõige huvitavam ? isegi Rootsi autotööstuse ametiühingute esindajad olid päri sellega, et osa tootmist Eestisse tuua.

Negatiivsed mõjud majanduskasvule võivad toimetuse arvates tulla Eestist endast. Ses mõttes tuleb keskpangaga nõustuda, et ettepanek riigieelarve kärpimiseks on samm õiges suunas. Jääb üle riigikogu liikmeile soovida, et nad saaks võitu valimiseelsest n-ö koolikatuste kiusatusest ja kärbetega täies, 500 miljoni kroonises mahus nõustuks. Samuti on õige keskpanga viide omavalitsuste laenukoormuse kasvule kui ohu märgile. Ent vähemalt viimati hiiglasliku laenukavaga välja tulnud Tallinn on oma soove veidi kahandanud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing