Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pettuse vormistanud notarilt võib kohus nõuda miljoneid

23. november 2001, 08:21

Tiesenhauseni maja varguse aluseks saanud müügivolituse vormistanud notar Sirje Rõõm tunnistab, et ei kontrollinud talle esitatud Tiesenhauseni passi originaalsust, kuigi kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) oli notarite kojale teatanud, et selle numbriga passiblankett on varastatud ja kehtetu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Justiitsministeeriumi referendi Piret Luiga sõnul vastutab notar varalise kahju eest, mis on tekkinud tema tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu tehtud õigusevastastest tegudest. ?Kahju eest, mis on tekkinud notari ettevaatamatuse tõttu, vastutab notar selles ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt,? lausus Luiga.

Brunhild-Dorothea Tiesenhausenilt varastatud maja heauskne ostja, riiulifirma OÜ Pankrannik maksis selle eest kuus miljonit krooni, mille kohus võib Pankranniku kasuks notar Rõõmult välja nõuda.

?Kui kohtus leiab notari süü tõendamist, ei pääse notar vastutusest ja vastavalt seadusele kannab ta isiklikku vastutust,? ütles justiitsminister Märt Rask.

KMA saatis 1995. aastal 44 juriidilisele isikule teate, milles avaldas varastatud ja kehtetuks tunnistatud passiblankettide numbrid. Teate said ka notarid.

KMA avalike suhete osakonna teatel on nende töötajad alates 1995. aastast vähemalt kord aastas notaritele selgitanud, et 120 passiblanketti on varastatud ning palunud loetletud numbritega passide leidmiseks tähelepanelik olla.

Rõõm ütles, et ta ei kontrollinud 1999. aasta oktoobris talle esitatud Tiesenhauseni passi originaalsust, kuna ta ei eeldanud, et tegemist võiks olla kehtetuks tunnistatud passiga. ?Sellest oli juba nii kaua aega mööda läinud, kui need passiblanketid varastati,? ütles Rõõm. ?Ja me ei peagi kõike passe kontrollima.?

Rõõm lisas, et ta kontrollib esitatud passi kehtivust KMA-st järele ainult siis, kui tehingus tundub midagi kahtlast.

KMA andmetel pole Rõõm 1999. aastal nende poole ühegi päringuga pöördunud, kuigi see on alati võimalik olnud.

Juhul kui kohus peaks raha Rõõmult välja nõudma, maksab selle kinni kindlustusfirma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing