Jaapani majanduskriis võib paisuda tsunamiks

26. november 2001, 00:00

Praegu ei ole tänuväärsemat teemat kui maailmamajanduse käekäik. Enamik loodab, et langus möödub varsti, kuid kardab, et see ei ole tõsi. Kõige optimistlikumad meist arvavad, et tõus tuleb sama järsk, nagu on langus. Siiski mõlgub alateadvuses mõte, et võib-olla tuleks hakata juba valmistuma halvimaks, näiteks selleks, et USA ja Euroopa majanduskriis kestab terve järgmine aasta.

Padupessimismiks ei ole veel põhjust. Märgid näitavad, et kui kriis tuleb siis jääb see kindlasti väiksemaks kui 1982. aastal. Selle eeldus on siiski nõue, et juhtivad riigid ajavad tõhusat ning tarka raha- ja fiskaalpoliitikat.

Kogu selle segaduse keskel on jäänud tähelepanuta mõned hoopis murettekitavamad arengud, näiteks Jaapani kõikumine finantskuristiku serval. Veelgi tõsisem oht ähvardab maailmamajandust aga Saudi Araabiast, sest Saudi kuninga troon kõigub tugevalt. Mõlema sündmuse mõju maailmamajandusele oleks negatiivne.

Alustame naftast. Seni on langevad naftahinnad aidanud vältida halvimat. See on jätnud tarbijate rahakotti rohkem raha ja vähendanud inflatsiooni, veennud keskpanku langetama intressimäärasid ja stimuleerima tarbimist.

Kui seda kõike vaadata naftatootjate poolt, siis avaneb hoopis teine pilt. Maailma suurimate naftavarude omaniku Saudi kuningaperekonna kohale kogunevad ähvardavad pilved. Saudi kuningas, Araabia tugevaim riigipea, on kaotanud oma riigis konservatiivse islami kogukonna poolehoiu. Mõned usujuhid on välja astunud isegi kogu kuninga institutsiooni vastu.

Brookingsi Instituudi teadur George Perry on töötanud välja rea stsenaariume, kus ennustatakse naftatootmise vähendamise mõjusid majandusele. Nendest selgub, et nafta tootmise vähendamine ühe miljoni barreli võrra päevas tõstaks naftabarreli hinda 32 dollarini. Teiseks äärmuseks oleks tootmise vähendamine 7,5 miljoni barreli võrra päevas, mis võrdub 10 maailma naftatoodangust ja tõstaks barreli hinna 161 dollarini. Viimane stsenaarium paiskaks maailma viimase 50 aasta kõige sügavamasse kriisi. Lisaks tugevatele geopoliitilistele probleemide tekitaks see aastatepikkuse kriisi, sõltumata sellest, kas naftatoodang taastatakse endisele tasemele või mitte.

Teine globaalne suuroht on Jaapani finantskriis. Keegi ei tea, kas see juhtub homme või kahe aasta pärast. Probleemi ilmestab kaks tunnust ? keegi ei oska öelda, miks Jaapani majandus ei toibu, ja teiseks on Jaapani finantsmajanduslik pealisehitis nõrk. Raskustes pole üksnes Jaapani pangad, vaid ka kindlustusfirmad ja suurem osa erasektorist.

Probleemi keskmes on asjaolu, et Jaapani riik on faktiliselt pankrotis. Sise- ja välisvõlg on USA või Euroopa omast suurem, ehkki Jaapani majandus on nendest kahest hulga väiksem. Elementaarmõtlemine ütleb, et sellisest olukorrast väljapääsemiseks peab majandus kasvama. Jaapanis majandus selle asemel kahaneb.

Jaapani finantssüsteem jääb stabiilseks senikaua, kuni elanikkond ei satu paanikasse ega hakka müüma nende käes olevaid valitsuse võlakirju. Valitsus on viimase ajani propageerinud oma võlakirju kui tarka investeeringut. Selline mõtlemine on ohtlik, sest ühel päeval katkeb lootus. Siis algab raha väljavool Jaapani aktsiatest ja võlakirjadest, tõmmates kaasa jeeni. Kui jeen kõigub, kukuvad kokku finantsturud ja tarbijate usaldus. Üleöö võib Jaapanist saada uue globaalse majanduskriisi esimene ohver.

Selline kriis oleks nagu tsunami, mis algab Jaapanist ja pühib üle kõikidest temaga seotud riikidest, eeskätt Aasias. Ehkki maailmamajandus on täna rohkem valmis tulema toime kriisidega, kui 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi ajal, ei oska keegi öelda, kui pikk või valus saab selline protsess olema.

Loomulikult on võimalus, et Saudi Araabias tekib peale võimuvahetust stabiilne valitsus ja Jaapani majandusel õnnestub karidest mööda laveerida ning jõuda vabasse vette. Kogemus ütleb siiski, et kui mädanemisprotsess areneb liiga kaugele, võivad vastumeetmed hoopis vallandada laviini, nagu juhtus Gorbat?ovi reformidega endises Nõukogude Liidus.

Lähis-Ida poliitilised riskid ja Jaapani finantsriskid on juba ammu olnud pessimistide lemmikteemad, kuid seni on halvimat välditud. Optimistid ütlevad, et see on ka ainuke hea uudis. Neil võib olla õigus ? sünged pilved globaalse majanduse kohal jätkavad kogunemist. Kui Saudi troon langeb, ei suudaks seda takistada ükski IMFi abiprogramm ega uus Lahesõda. Meie kõigi tuleviku huvides peaks maailm nüüd kiiresti välja töötama strateegia, kuidas seda vältida. Aeg töötab meie kahjuks.

© Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing