Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mõistete sisu ei teata

26. november 2001, 00:00

Eesti äri- ja sotsiaalelu näitab, et läbime tõesti kiiresti paljud maailmas eelnevalt läbi käidud teed. Isegi nii kiiresti, et vahel tundub sõidustiil pisut räpakas ning mõnigi oluline asi, mis näib tühise detailina, jääb tähelepanuta. Siinkohal mõned mõtted, mis on tekkinud viimase 3-4 kuu ilmingute ajel, sest mitme kasutatava mõiste sisu on jääb ebaselgeks.

Esmalt imid?i kujundamisega seonduvast.

Imid?i kujundamine on keeruline ja paljudel on selles küsimuses oma arvamus. Metafoori kasutades, on vahel imid?i kujunemist võrreldud puzzlega, milles igal tükil oma osa, ehkki üksikud osad annavad vahel isegi vähe aimu sellest, milline on tervik lähi- ja kaugvaates. Teretulnud on, et Eesti organisatsioonide suur imid?ile orienteeritus on jõudnud ka riigi tasandile.

Kurbloolisus on aga, et paljud mõtteavaldused näitavad mõistete määratlemise vajadust. Arvamuste avaldajad panevad ühte patta näiteks mõisted identiteet, imid?, profiil. Kurb on asi seetõttu, et nende sisu tundmine ja eristamine võimaldaks nähtuse üle tõhusamalt arutleda ja suuremal hulgal alternatiive genereerida. Siinkohal mõned mõisted, mis võiksid olla abiks sisu klaarimisel.

  • Identiteet on koosluse põhiolemus, mida väljendavad rituaalid, sümbolid ja tseremooniad.

  • Imid? on arusaam kooslusest erinevate sihtgruppide silmis ja see on omakorda mõjustatud paljudest teguritest, millest üks on identiteet.

  • Profiil on pilt, mida (organisatsiooni) juhtkond püüab luua välise maailma jaoks. See hõlmab juhtkonna püüdlusi toetada ja edastada organisatsiooni identiteedi teatud valikulisi aspekte.

Mõne eelpool toodud aspekti kohta võime leida uurimusi ja süsteemseid arutlusi. Näiteks olgu lisatud Nurmi ja Üksvärava analüüsi tulemusena 1990aastate algul valminud Eesti ja Soome organisatsioonide ja nende keskkonna võrdlev ülevaade. Kui nende esitatud joonise ette võtaksime, siis saaksime juba vaadata, mis on muutunud, mis mitte ning analüüsimist sellest punktist jätkata. Ka on teisi uurimusi, näiteks eestlaste identiteedi kohta mille, sihipärane integreerimine säästaks ressursse ja parendaks loodetavat tulemust. Praegu tundub, et igaüks, kes on tajunud intuitiivselt mingit osa eelpool loetletud mõistete sisust, hüüatab, jagamaks oma avastamisrõõmu kõigi ümberolijatega.

Teine teemade ring seondub organisatsioonisiseste uuringutega. Üha enam võib kuulda, kuidas ettevõtetes uuritakse arvamusi, sisekliimat, töötajate rahulolu ja muud seesugust. Kiitus neile juhtidele, kes saavad aru, et inimesed vajavad organisatsiooni, aga ka organisatsioonid vajavad inimesi. Siin on kurbloolisus aga selles, et täpsustamata on nähtused, mida uuritakse. Inimeste hoiakute ja väärtuste küsitlemisel on siiski tuntud tõsiasi, et küsimustiku üks küsimus ei näita suurt midagi. Soovitan juhtidel, kes seesuguseid uurimusi tellivad ning oma rahast ja töötajatest hoolivad, küsida teenuse pakkuja käest: milline on pakutava küsimustiku valiidsus ja reliaablus?

Nende küsimuste varal saadakse teada, kas pakutava mõõtmisvahendi koostamisel on arvestatud mõõdetava nähtuse sisu, kuivõrd see seostub teiste nähtustega ning milline on esitatud küsimuste kooskõlalisus. Kangapoe meetripuu ja poekaalu täpsuse eest kantakse hoolt, kuid inimeste arvamuste mõõtmisel minnakse kergesti lihtsama vastupanu teed ning arvatakse, et tulemus saadakse ikka, vaatamata mõõtmisvahendi korrektsusele.

Siinkirjutajale teada olevalt pole Eestis eriti palju küsimustikke, mille pakkujad oskasid oma mõõtmisvahendit vajalike näitajate osas iseloomustada.

Kui meil on head mõõtmisvahendid, siis saame anda oma ettevõtetele ülevaate, milline on organisatsioonilise tegevuse eripära Leedus, Lätis, Venemaal jne. Loodetavasti jääks mõni mureküsimus olemata.

Kui kaks eelpool toodud repliiki süsteemi asetada, võib neid tõlgendada mitmeti. Olles ise käitumisteaduste rakenduslikke aspekte ka lähemalt näinud, arvan, et nn praktik hindaks eelneva jutu suure tõenäosusega targutamiseks, sest näha on ju, et asjad liiguvad. See kirjatükk on kantud soovist tõestada, et vaatamata, et asjad liiguvad, peame küsima: kas nad liiguvad tõhusalt ja korrektselt?

Veelgi enam, olen kohanud juhtumeid, kus kahtlase väärtusega küsimustike varal on ettevõtte töötajaid jagatud headeks ja halbadeks ning viimastest vabanema hakatud. Seega - lisandub ka eetiline mõõde.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing