Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmakink kannab turundussõnumit

    Reklaamkingitusi jagades toimub sihtgrupi selekteerimine vahetult, st kingitusi jagav ettevõte saab igale sihtgrupile valmistatud kingituse ka temale edastada ja veenduda, et see jõuab õige adressaadini, ütles OÜ Reklaamkink müügijuht Riho Vaher. Näiteks telereklaamil selline selekteerimise võimalus puudub, millega kaasneb liigne infomüra ja ressursside ebaefektiivne paigutamine, nentis Vaher. Reklaamkingitused võimaldavad aga sõnumit edastada soovitud grupile täpsemalt ning seda korduvalt eksponeerida, ilma täiendavaid ressursse kasutamata.
    Konsultatsiooni- ja koolitusfirma Mercuri International Eesti konsultandi Aet Leppiku sõnul on reklaamkink siiski personaalne, mille kasu ei saa rahas mõõta. Kindlasti on kingituse puhul oluline see ?jutt?, mis asja üleandmisel räägitakse, ehk kuidas kingitus seotakse saajaga. Samuti ei saa kingituse eesmärk olla klienti ?ära osta?. Ka ei asenda kingitus personaalset tööd kliendiga. Sel puhul kaotaks ta oma väärtuse. Mercuri kingib üldjuhul firma poolt kirjastatud raamatuid, millele lisanduvad veel väiksemad asjad, nagu saunalinad, T-särgid, fliisid, kompvekid jne. Kallimaid kingitusi jagab konsultatsioonifirma Mercuri kas konkreetse kliendi tähtpäeval, mingi üritusega seoses või kursuslastele ? Star Clubi liikmeks saamise puhul. Väiksemaid kingitusi tehakse aga parimale kursuslasele.
    Tallinna Autobussikoondise (TAK) suhtekorraldusjuhi Sirje Rohu sõnul pole TAK turundusettevõte ja ei tegele toodangu otseturustamisega selle klassikalises mõttes. ?Seetõttu ei tee me turunduskampaaniaid ja ei kasuta reklaamkingitusi müügitoetuseks. TAK on allhankeline ettevõte ja osutab Tallinna linnale liiklusteenust. Samuti puudub meil spetsiaalne turundus- ja reklaamiüksus,? ütles Roht.
    Vaatamata sellele on TAKil olemas mõned firma identiteeti väljendavad logoga meened, nagu lipsunõel, logoga pastapliiatsid, rinnamärk, mis tutvustavad ettevõtte tegevusvaldkonda. Lipsunõel kuulub nt bussijuhi vormirõivastuse komplekti. Need ärimeened on mõeldud partnerfirmadele, näiteks naaberriikide bussiettevõtete esindajatele. Ka on kasutatud väikesi meeneid (logoga õhupallid) linna korraldatavatel ühistransporti populariseerivatel üritustel, nt autovaba päev septembris.
    Ärimeenete mahtu TAKis ei planeerita, see sõltub ettetulevatest ärikohtumistest või üritustest, lisas Roht.
    Radiolinja suhtekorraldusjuhi Helena Lõhmuse sõnul on reklaamkingituste valik küllalt suur. Alates tänaseks peaaegu kõigis firmades kasutusele võetud firma sümboolikaga pastakatest, õhupallidest kuni riietusesemeteni välja.
    Radiolinja on jaganud kingid hinnaklassidesse, mis annab võimaluse aastaplaane tehes rahaliselt arvestada orienteeruvat kingituste summat erinevate sihtgruppide tarvis. Teisalt jätab selline hinnaklassidesse jagamise süsteem võimaluse reklaamkingituste tellijatele (reklaamiosakonnale) vabaduse muuta aastate lõikes kingitusi. Selline süsteem välistab kingituste rutiinsuse ja ebameeldiva olukorra, kus kellelegi kingitakse mitu aastat järjest vihmavari. Kinkimisel lähtutakse sihtgruppidest, kelleks on töötajad, kliendid, koostööpartnerid ning külalised.
    Kingituste tegemise eesmärgid võib jagada kaheks: kinkimise emotsionaalne mõju (tänukingitus, tähtpäeva kingitus, üllatuskink) ning Radiolin-ja kui kaubamärgi laiem ja meediast väljuv kõlapind.
    Kaubamärgi emotsionaalne tutvustamine reklaamkinkide vahendusel annab võimaluse valitud sihtgrupiga ?rääkida? kaubamärgi sisust viisil, mida meediareklaam teenust tutvustades ei pruugi edasi anda. Seepärast ei saa reklaamkingituste edastavat sõnumit otseselt võrrelda ega asendada tasulise reklaamiga. Tegemist on pigem sünergilise efektiga, kus lisaks reklaamile ja kingitustele on muid turunduslikke võtteid kaubamärgi tutvustamiseks. Lõhmuse sõnul ei saa reklaamkingitustele kulutatavad summat võrrelda otseselt saadava tuluga. ?Kingitustel võib olla kaudne mõju kingi saajale, mis võib väljenduda erinevates otsustes, lojaalsuses, teenuste tarbimises jms. Kindlasti annab suurema emotsionaalse mõju originaalne kingitus, tavatu või ootamatu üllatuskink,? lisas Lõhmus. Radiolinja kingib oma töötajatele sünnipäevaks firma sümboolikaga kingitusi, samuti kasutatakse reklaamkinke töötajate premeerimisel või lihtsalt tänamisel.
    Lisaks reklaamkinkidele teeb Radiolinja ka koostööpartneritele ja klientidele tähtpäevadega seotud kingitusi (näiteks jõulud, halloween).
    Saku turundusdirektori Karin Sepa sõnul kasutab Saku reklaamkingitusi peamiselt ketikampaaniate auhindadena ning kingitustena koostööpartneritele. Tootega seotud kingitusi on tehtud nii uue toote tutvustamise raames kui ka jõuludeks. Igal juhul on tegemist personaalse turundusinstrumendiga, mis ei asenda reklaami meedias, vaid pigem täiendab seda.
    Suurimat võimalust näeb Saku aga hoopis firma või kaubamärgi sümboolikaga varustatud toodete pakkumises. Emotsionaalses õlleäris pakub lahedalt disainitud reklaamese tarbijale võimalust lausa oma lojaalsust ja n-ö kuuluvust välja näidata. See aga eeldab, et kaubamärgi omanikud ei saa enam piirduda üheülbaliste ilmetu logoga T-särkidega, vaid peavad rohkem pingutama. Stiilsed ja oma kujunduselt konkreetsesse kaubamärgi maailma sobivad reklaamesemed (nt Saku Rocki T-särgid, võtmepaelad, nokamütsid, pearätid, joped jne) on meeldivaks boonuseks nii koostööpartneritele kui ka lõpptarbijaile.
    Kui palju Sakul erinevatel aastatel reklaamkingitustele raha kulub, on raske hinnata, nentis Sepp. Kuigi reklaamkinkidele kuluvat summat ei soostunud Sepp avalikustama, lisas ta, et iga aastaga on Sakus reklaamrõivaste kujundamisele, tootmisele ja jaotamisele suunatud reklaamikulud suurenenud.
    Muud reklaamkingiga seotud kulutused sõltuvad juba kliendiürituste ja uute toodete arvust aastas, lisas Sepp.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.