Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eesti vajab idaturgu?

27. november 2001, 00:00

See ei ole tühine küsimus, sest möödunud kümne aastaga on Eesti väliskaubakäive Venemaaga vähenenud 80 protsendilt viiele. Ehk on see loomulik tagajärg, mida on andnud meie integreerumine Euroopa ja maailma majandusse. Kuid läänele pakub huvi meie geopoliitiline asend - kui majandussild itta. Ja kahtlemata kasvab Venemaa osakaal, sest on ju tema valduses kolmandik maailma strateegilistest ressurssidest, ning tõmbab tema tohutu turg.

Tundub liiga riskantne? Olen kuulnud, kuidas meie riigimehed on korduvalt nimetanud Vene turgu ettearvamatuks. Ühel Sakala foorumil pärast Venemaa 1998. a finantskrahhi kuulutas üks tähtis ametnik, et kriis kestab vähemalt viis aastat.

Kuid nii see krahh kui sellele järgnenud jõuline majandustõus Venemaal olid täiesti prognoositavad. Nagu pole kahtlust ka selles, et lähiaastatel ületab Venemaa jt SRÜ riikide majanduskasv USA ja ELi oma. Niisugune on ka tuntud lääne ekspertide arvamus. Seetõttu küsin, kas tasub loovutada oma positsioonid Vene turul konkurentidele?

Kui 90. aastate alguses oli Eesti esimene, kes nõukogude-järgses majandusruumis sõlmis Venemaaga vabakaubanduslepingu, siis 90. aastate keskpaigast peale on Eestil Euroopas Venemaaga kõige ebasoodsam kaubandusre?iim. Mis on selle põhjus? Venemaa jäikus, aga mitte ainult. Üks põhjusi peitub Eesti võimude mõtlematus vastasseisus Eesti õigeusu kirikule, mis kanooniliselt on seotud Moskva patriarhaadiga. Meenutagem, et Venemaal suure autoriteediga patriarh Aleksius toetas Eesti iseseisvumist ja andis Eesti õigeusu kirikule autonoomia.

Nüüd lõpuks on märgata kompromisslahendust, kuid vahepeal on meie põhja- ja lõunanaabrid juba tugevdanud idaturul jõuliselt positsioone. Viimastel aastatel on Soome väliskaubanduskäive Venemaaga kasvanud 1,6 korda ja küünib aastas 5,4 miljardi dollarini. Soome algatusel käivitati ELis Põhjamõõde, mis pretendeerib ELi ja Venemaa majandussilla ja majandusprojektide koordineerija rollile. Meie lõunanaabrid on aktiivselt kasvatanud oma eksporti Vene turule. Eelmisel aastal suurenes Läti eksport sinna 23 ja see oli üks põhjus, miks Läti SKT nii hästi kasvas.

Tõsi, on üks välismajandussuhete valdkond, kus Eestil on õnnestunud suurt edu saavutada. Need on Venemaa transiitveosed. Kui 1990. a oli Eesti sadamate veosekäive 13 mln tonni, siis 2000. a ületas see 30 mln tonni. Transiit on üks tulusamaid ja dünaamilisemalt arenevaid Eesti majandusharusid. Transiit ja sellega seotud teenindusharud annavad 20 meie SKTst.

Mis on nii eduka arengu põhjused? Selles vallas oleme kõige paremini ära kasutanud Eesti soodsa asendi ida ja lääne vahel. Samuti oleme ilmutanud tarkust ja säilitanud Vene transiitveostele tollivabaduse. Kui on korras logistika ja arukus, küll siis tulevad ka lääne investorid ja Vene eksportöörid. Eesti sadamates on loodud moodsaima tehnoloogiaga liinid, mis võimaldavad Vene naftaoodete ümberlaadimisel säästa 3-4 dollarit tonni kohta. See on üks kaubavoogude kasvu põhjus.

Viimase ajani suhtusime üsna rahulikult Venemaa uute sadamate ehitamisse, sest arvestades rajamise suuri kulusid olid Balti sadamad nendega igati konkurentsivõimelised. Aga oli aimatav, et Venemaa ?transiidiiseseisvust? taotlev lobby hakkab nõudma ?oma sadamatesse? nafta toimetamisel torujuhet ja raudteel soodustariife.

Nagu teada, muutiski Venemaa selle aasta 1. augustist põhjalikult Vene eksportööride raudteetariife. Selle tagajärjel on tariifid siseriigis kolm korda odavamad kui Balti riikide kaudu vedamisel. Tonni masuudi kohta teeb see erinevuseks 15-17 dollarit, mis mitmekordselt ületab kasu, mida annab Muuga sadama moodne logistika ja tehnoloogia. Kogu tariifimängu mõte on selles, et ergutada Vene naftatoojaid investeerima ?oma? sadamatesse, ehkki see on ebamajanduslikum.

Lõpetuseks tahaksin pöörduda Eesti riigitegelaste ja diplomaatide poole, kelle ülesanne on tagada Eesti rahvuslik julgeolek ja majanduslik areng. Miks on nende tegevus nõnda edukas lääne suunal ja nõnda abitu ida suunal? Pärast 1994. a ei ole toimunud erinevalt meie Balti naabritest ühtki Eesti-Vene tippkohtumist.

Toetan Eesti integreerumist ELiga ja tunnustan igati välisminister Toomas Hendrik Ilvese head tööd selles vallas. Aga miks ei võiks ta kohtuda oma Balti ja Vene kolleegidega ja küsida, kuidas on transiidisõda ühitatav rahvusvaheliste normidega, mis muu hulgas on kirjas Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhikirjas. Lõppude lõpuks destabiliseerib tariifisõda olukorda Läänemere ruumis ning on vastuolus Venemaa enda kaugemate majanduslike ja poliitiliste huvidega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing