Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavedu reisilennukiga luubi all

    Pärast terrorirünnakut USAle, on enamus lennufirmasid karmistanud oma turvanõudeid, mis ei jäta puudutamata ka logistikafirmasid. Ka Schenkeri logistikakontsernis valmistutakse lisanõuetega kaasnevateks muutusteks. Näiteks võivad lennufirmad hakata logistikafirmalt nõudma deklaratsioone saadetiste sisu ja ohutuse kohta. Selliste meetmetega võivad lennukompaniid delegeerida osa vastutusest kauba saatjale, sest kauba saatja on saadetava sisuga kursis. Sellisel juhul peab logistikafirma nõudma omakorda kauba deklareerimist kauba saatjalt. Kokkuvõttes võib kasvada kogu lennukauba logistikaga seotud dokumentatsiooni maht.
    Turvanõuete kontekstis väärib erilist tähelepanu importlennukaup Ameerika Ühendriikidest. USAs koordineerib lennukitega saadetava kauba turvalisust Federal Aviation Administration (FAA). Igale logistikafirmale on seal kehtestatud nõue täita kliendi tellimuse vastuvõtmisel FAA reeglite kohane checklist, ehk vastav ankeet. USAst reisilennukiga kaupa saates peab saatja olema logistikafirma poolt tunnistatud usaldusväärseks (known shipper ehk tuntud saatja). Nimetatud staatuse saamiseks peab logistikafirma esindaja käima saatja juures, täitma eelpool mainitud ankeedi, mis allkirjastatakse nii logistikafirma esindaja kui kauba saatja poolt. Saatja taustauuringu väiksemagi mittenõuetekohasuse korral saab kaupa saata vaid kaubalennukiga. Automaatse ?known shipper? staatuse omandab saatja vaid siis, kui ta on 1996. aastast saatnud saadetisi pidevalt sama logistikafirmaga.
    Kui kauba saatja on nn usaldusväärne, liiguvad kaubad reeglina tavapärase kiirusega. Probleemid võivad tekkida, kui saatja tunnistatakse unknown shipper?iks ehk tundmatuks saatjaks. Sellise saatja saadetisi saab USAst importida ainult kaubalennukitega, kuid siis on hind tihti tunduvalt kallim kui reisilennukite kokkuleppehinnad. Seetõttu peaksid USAst kaupu saavad ettevõtjad ja eraisikud teadma, et on oht transpordi hilinemiseks ning samuti võib muutuda transpordi hind. USAst kaupa tellides peaks esmalt välja selgitama kas saatja on usaldusväärsete nimekirjas või mitte, vastasel juhul võib transpordi hind osutuda oodatust tunduvalt kõrgemaks. Saatja tausta on võimalik kindlaks teha läbi logistikafirma infovõrgustiku ja kontaktide kaudu asukohariigi agentidega.
    Lisaks nõuab suur osa lennufirmasid pärast terroriakte, et kõik nende kaudu kulgevad saadetised valgustataks enne lennukitele laadimist läbi. Tallinna lennujaamas kaupa veel läbi ei valgustata, küll aga valgustatakse läbi kõik Eestist eksporditavad kaubad ?kodulennujaamades?. Finnair teeb seda Helsingis, SAS ja Lufthansa aga Stockholmis ja Kopenhaagenis. Turvanõuete karmistumisega on reeglina kaasnenud lennuveoste hinnatõus. Lennufirmad on kauba saatjatele kehtestanud ?sõjariskitasu? (war risk surcharge), millega üritatakse hüvitada saadetiste täiendava kontrolliga seotud lisatööd ning tõusnud kindlustustariife. Peaaegu kõik lennukompaniid on kehtestanud sõjariski lisatasu lennukauba kilole, mis kõigub vahemikus 0,10 ? 0,15 USD/kg või 0,15-0,17 EUR/kg. Saadetiste transpordile lisandub taoline lisamaks kogu maailmas.
    Turvanõuete muutumise heaks näiteks on Lufthansa kehtestatud reeglid, mille kohaselt võtab nende peamüügiagent (GSA ? General Sales Agent) nii era- kui juriidiliste isikute puhul kauba saatjaga telefoni teel ühendust ning veendub isiklikult, et saatja on usaldusväärne. Ühtlasi on agendil kohustus saatjat hoiatada lennufirma õigusest saadetis avada ning vajadusel läbi otsida. Viimane kehtib saadetistele, millised saabuvad USAsse reisilennukiga. Kõik lennukauba logistikaahela lülid rakendavad täiendavaid julgeolekumeetmeid vältimaks kõrvaliste isikute juurdepääsu saadetistele. Võimalike terroriaktide kõige suurem riskigrupp on eraisikud, seetõttu kohustuvad paljud lennufirmad kogu reisijate pagasi ning eraisikute saadetised läbi vaatama.
    Autor: Haiti Arendi
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
LHV kasvatas tugevalt kasumit, toetudes intressitulude kasvule
Finantskontserni LHV esimest kvartalit iseloomustas plaanitust suurem laenuportfelli ja intressitulude kasv.
Finantskontserni LHV esimest kvartalit iseloomustas plaanitust suurem laenuportfelli ja intressitulude kasv.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.