Otsus ei nõrgesta EMT positsiooni piisavalt

Telekommunikatsiooniteenus, sh (mobiil)telefoniteenus on spetsiifiline selles mõttes, et seda pakkudes peab uus turule tulija ostma osa teenusest seniselt pakkujalt. Sõltuvalt turule tulija plaanidest esineb see sisseostetav teenuse komponent igas kõnes 99?99,99 juhtudest. Seega sõltub turule tulija käekäik sellest, kas endine operaator tahab teda turule lasta või ei. Aga miks ta peaks? Teisalt avalikkuse huvi on teenusepakkujate paljusus, sest me kõik teame, mis juhtub hindadega, kui turul on monopol.

Telekomi Grupi käes on 2000. aasta andmetel orienteeruvalt 83 sidumisteenuse turust. Kui ühe omaniku käes on selline turuosa, siis on selge, millised on võimalused turgu mõjutada.

ASi Eesti Mobiiltelefon olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise (OTE) vajalikkust saab hinnata teise operaatori (v.a ET, kes on sidusettevõte) ja lõpptarbija seisukohast vaadates.

Lõpptarbija jaoks võivad muutused edasi lükkuda. Otsusega tunnistada EMT olulise turujõuga ettevõtjaks ainult mobiilteenuse turul ja sidumisteenuse turul mittetunnistamisega anti EMT tegevusele (sh hindadele) väga ebamäärased piirid.

Kuna aga konkurents on see, mis turul olukorda enim mõjutab, siis on teistel operaatoritel ?hambad mõneks ajaks nürid?. Kuna teistel operaatoritel ei ole kohe mehhanisme, mille abil mõjutada EMT hindu (loe: kasumit), siis ei ole ka kiireid muutusi tarbija jaoks oodata.

Operaatori seisukohalt on olukord tänaseni äärmiselt halb. Tulles tagasi artikli alguses kasutatud mõiste turule tulija juurde, siis Eestis ei ole kasumit 2000. a seisuga teeninud ükski teine (mobiil)telefonioperaator peale Telekomi tütarde. Seega piltlikult öeldes on kõik teised alles turule tulijad. Mis siis on olemasolevate mobiilsideoperaatorite ja uute fiksoperaatorite ühine probleem selles kontekstis? Selleks on negatiivne rahavoog Telekomi suunas.

Negatiivne rahavoog tekib kahe põhjuse koosmõjul:

1. Kliendilt saadav ja EMT-le makstav raha, kui klient helistab EMT võrku, on negatiivne. Nimetatud teenuse pakkumiseks tuleb raha võtta mujalt ja maksta see EMT-le. Tegemist on kõrgema sidumishinnaga kui hind lõpptarbijale.

2. Teiste operaatorite mahud EMTsse on suuremad kui EMT mahud neisse.

Nii ongi Telekom, sh EMT saanud suurepärase turu mõjutamise vahendi, kus kombineerides lõpptarbija ja operaatorite vaheliste hindadega on võimalik oma dominantoperaatori positsiooni edukalt kasutada. EMT tunnistamine OTEks ainult mobiilsideteenuse turul küll nõrgendab seda positsiooni, aga mitte piisavalt ning nõuab teistelt operaatoritel rohkem tööd erinevate seadusaktidega.

Ja nii olemegi täna olukorras, kus oma laua taga istudes ja telefoni haarates on meil odavam helistada Soome mobiiltelefonile kui Eesti mobiiltelefonile.

Autor: Ardi Aolaid