Sulgemisoht sunnib laotingimusi parandama

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 26. november 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sulgemisoht sunnib laotingimusi parandama
Kinnisvaraekspertide sõnul sunnib ettevõtetele laotingimuste kaasajastamise peale aasta 2003 lähenemine, kui hakkavad kehtima toiduseadusest tulenevad nõuded. Kevadise seisuga oli veterinaar- ja toiduameti järelevalve all 331 toidutoorainet või toitu ladustavat firmat, tänaseks päevaks on neist vastava tunnustuse saanud 25. Lisaks sellele on tegutsemas tuhandeid ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on ettevõtteregistri andmeil hulgimüük.
?Kui vaadata kinnisvarasektorit, siis laopindade turg on kõige vähem arenenud. Kaubanduse arenguga ei maksa seda üldse võrrelda,? tõdes Kinnisvaragrupi Uus Maa analüütik Ain Kivisaar. Ta lisas, et laopindade puhul pole asi sugugi selles, et keegi neid ei tahaks, vaid siin loeb rentnike hinnatundlikkus.
?Uusi, spekulatiivseid pindu ei julgeta ehitada,? ütles Kivisaar, viidates sellele, et arendajad on nõus riske võtma siis, kui laopinnale on olemas kindel rentnik. ?Uued büroo- ja kaubanduspinnad kõrgema tootlusega.?
Arco Vara Tallinna büroo äripindade projektijuhi Hanno Sirensky sõnul ulatub uue laopinna rendihind 70?80 kroonini ruutmeeter ning üle selle, vanema pinna rent kõigub 50?60 krooni juures. Samas on 70 krooni ruutmeeter selline hinnatase, kus lao ehitamine võib ettevõttele kasulikum olla kui rentimine.
Paljuski sõltub nõudlus laopindade asukohast. Kivisaare sõnul leiavad hästi omaniku Pärnu maantee äärsed rendipinnad, halvemini ligipääsetavas Kalamajas ja Koplis on olukord vastupidine. ?Arendajad mõtlevad uutele projektidele, ? mainis Kivisaar asukohtadena nii Jürit kui Laagrit. ?Plaanid on olemas, mahtude üle ei julge praegu spekuleerida.?
Lisaks arendajate projektidele on ettevõtted hakanud endale 2003. aasta kartuses ise uusi laopindu rajama, sest vanemaid pindu, mida lihtsa vaevaga ümber saaks ehitada, pole enam küsitletud kinnisvaraekspertide sõnul eriti järgi jäänud.
?Suhteliselt paljud on ostnud maatüki ning projekti ette valmistanud,? lausus Sirensky. ?Järgmise aasta kevadel ehitust alustades ollakse graafikus.? Ta ei soovinud täpsustada, kes hakkavad endale uut ladu rajama.
Kuna suured hulgifirmad on saanud endale juba nõuetele vastavad laod, siis praegu muretsevad Sirensky sõnul oma laotingimuste parandamise pärast mitmed importijad. ?Need, kes said varem aru, tegelevad praegu asjaga. Teised, kes hiljaks jäänud, hakkavad alles küsima ? ei teagi, mis neist saab,? tõdes ta.
Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektor Hindrek Leppsalu kirjutas eile Äripäevas, et nõukogudeaegsete laopindade omanikel on viimane aeg hakata mõtlema täiendavatele investeeringutele pindade kaasajastamiseks. Vastasel juhul muutub mõne aasta pärast rentniku leidmine mõistliku rendihinna eest võimatuks.
Hetkel kuum