Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

WSJ: liitumine Euroopa Liiduga ei too kullamägesid

27. november 2001, 15:44

Kümne uue riigi astumine Euroopa Liitu võib tuua nende kodanikele suuremaid palkasid, kuid sellega kaasneb tööpuuduse kasv, hindade ja maksude tõus, kirjutab Wall Street Journal.

Sellest annavad tunnistust ühiskondliku arvamuse uuringud, mis viidi läbi Kesk-Euroopa maade uurimise organisatsiooni GEORG poolt seitsmes kandidaatriigis.

GEORG on Brüsselis baseeruv organisatsioon, mille tegevus on pühendatud Euroliidu laienemise küsimustele. Küsitluses osalesid Poola, T?ehhi Vabariigi, Ungari, Slovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia kodanikud. Lisaks neile valimistuvad Euroopa Liitu astuma endised nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, samuti Küpros, Malta ja Türgi. Suurem osa nendest võetakse ilmselt ELi 2004. aastal, teatatakse iga-aastasel EL eriteadaandes, mis avaldati kaks nädalat tagasi. Rumeenia ja Bulgaaria - regiooni kõige nõrgema majandusega riikide jaoks lükatakse tähtaegu edasi.

Umbes 36% GEORGi poolt küsitletutest loodavad, et pärast Euroliitu astumist nendes riikides palgad 'tõusevad märgatavalt', kuid kolmandik ootab ka tööpuuduse mastaapset kasvu. Üle poole küsitletutest peaaegu kõigis riikides arvavad, et toiduainete, elektrienergia, transpordi, samuti maahinnad tõusevad tuntavalt.

Märgatavat toiduainete hinnatõusu ootavad 57% respondentidest, tulumaksu tõusu 40%.
Sellised pessimistlikud prognoosid peegeldavad 'euroskeptitsismi' tõusu kandidaatriikide elanikkonna seas, kes on hirmutatud valulike reformide perspektiivist, mis on nende majandustes möödapääsmatud, et konkureerida lääneriikidega.

Viimastel aastatel on debatid ELi astumisest viinud teine teisele poole barrikaade urbaniseerunud rajoonide elanikud - haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga, kes toetavad seda sammu ja töölised-talupojad, kes on ELi vastu. Kuigi kõik regiooni valitsused soovivad, et nende riigi elanikud astuksid Euroliitu võimalikult kiiresti, jääb viimane sõna siiski valijatele: referendumid selles küsimuses viiakse läbi lähima kahe aasta jooksul.

Sellegipoolest teatas EBRD 15.novembril, et nende andmetel sunnivad lootused Euroliitu astuda valitsusi energilisemalt reforme läbi viima: eriti on seda märgata seni maha jäänud maade nagu Slovakkia ja Läti puhul.

Ainult 10% vastanutest kahes suurimas põllumajanduslikus riigis - Poolas ja Rumeenias - arvavad, et pärast Euroopa Liidu astumist toiduainete hinnad langevad märgatavalt. Kesk-Euroopa kõige suurema elanikkonnaga ja suurima majandusega riigi - Poola elanikud tunnevad vastukäivaid tundeid Euroopa Liidu suhtes. Kõige ägedamad liituastumise vastased on Poola farmerid.

<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2001/11/27-28-02.html>

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing